Toode
Saage rohkem teavet mudeli EOS M5 kohta
Gali Tibboniga päeva püüdmas
Gali Tibboniga päeva püüdmas – Gali Tibbon
Fotoajakirjanik, dokumentalist ja Canoni kasutaja Gali Tibbon on rahvaid ja kultuure dokumenteerides rännanud kogu maailmas. Viimati külastas ta Serbia väikest kuurortlinna Vrnjačka Banja. Ta rääkis meile oma fotograafia filosoofiast, selle kajastusest tema mõtlemapanevatel fotodel nähtavates maagilistes hetkedes ja tema kogemustest uue EOS M5 kaameraga ...
Maagia jälgedes
Gali Tibboniga fotograafiast rääkides jääb sageli kõrvu sõna „maagia“. Ta on suhtunud fotograafiasse pea müstilise lugupidamisega alates 14. eluaastast, mil ta nägi vanaisa raamaturiiulilt leitud 1956. aasta Life Magazine Year Bookis fotot, mis muutis ta elu.
„Nägin, kuidas teraline mustvalge foto hakkas liikuma – ma ei suutnud oma silmi uskuda. Seni ei teadnud ma, et peale tavaliste pere- ja reisifotode võib fotograafia enamat pakkuda. See pilt ärkas tõesti ellu! Vau! Sellest kogemusest innustatuna ostsin ma oma esimese kaamera – kasutatud Canon AE1 – ja osalesin Iisraelis Jeruusalemma Muuseumis fotokursusel, kus õppisin filmi töötlema ja ilmutama. Tagasi jõudes kulutasin kogu oma taskuraha fotofilmile ja väikese koduse fotolabori sisseseadmiseks – mul ei saanud kunagi küllalt maagilisest vaatepildist, kuidas mustvalged fotod ilmutusvannis selginevad.“
"Mu kaamera on nagu maagiline kompass, mis käib oma teed – ja mina järgnen talle!"
Maagia jälgedes on Gali ette võtnud palju fotograafiarännakuid üle maailma, dokumenteerides inimesi, kultuure ja usukombeid. Tema sõnul on fotograafia enamat kui ilusate fotode tegemise kunst.
„Dokumentaalfotograaf peab püüdma sillata kuristikku, mis lahutab reaalsust ja pilti. Tähtis on jäädvustada valgust, lõhnu ja helisid ning emotsioone inimeste silmades. Minu ülesanne on kombineerida pildil kõik need elemendid. Kui see õnnestub, on tulemus maagiline, kuid tee selleni on täis füüsiliselt ja vaimselt rasket tööd. Keelebarjäär ei ole seejuures ületamatu takistus, kuna ma tajun üsna hästi inimeste emotsioone ja energiat ning tavaliselt piisab naeratustest, žestidest ja paarist ingliskeelsest fraasist.
"Minu eesmärk on valada see energia piltidesse, et vaatajad saaksid sarnase kogemuse osaliseks."
Alati hetkes
Gali Serbias tehtud pilte vaadates on selge, et ta oskab seda eeterlikku eluenergiat tabada – isegi uue kaameraga. Tema tänava-, portree- ja kunstifotodest koostatud piltlugu avab linnaelanike elud kordumatute hetkede jadana. Kordumatute hetkede maagia on Gali fotograafia filosoofia keskseks ideeks, kuid tema sõnul ei piisa kaameraga ringikäimisest.
„Fotograafina pean mõnda aega elama sama elu, mida need inimesed elavad. Pean laskma inimestel oma elu mõne minuti, tunni või päeva vältel jagada. Meie muutuvas maailmas tähendab fotograafia tõepoolest üürikeste hetkede püüdmist, enne kui need igaveseks kaovad. Loomulikult tuleb esmalt võtta aega, et vabastada inimesed kaamerapalavikust. Kaamerat nähes on nende alateadlik reaktsioon ajada selg sirgu ja rind ette ning manada näole perefotole sobiv ilme. See on lapsepõlves õpitud reaktsioon, kuna varem ei tohtinud väärtuslikke filmirulle raisata, mistõttu teen ma tavaliselt alguses mõned „stuudiofotod“, et nad kaamerahirmust üle saaksid. Tõeline fotograafia algab pärast seda.“
"Inimesed arvavad, et ma pildistan seda, millele kaamera on suunatud, aga nad ei näe fotograafi mõtteid ega tea, millist hetke ma ootan."
„Õnneks saan kogukonnas piisavalt aega veeta, kuni nad minuga harjuvad, misjärel avaneb võimalus pildistada end huvitavaid hetki. Kohtasin Vrancka Banjas tohutult soojust ja sõbralikkust ning kõik – isegi lambad – olid väga koostööaltis, mistõttu mul õnnestus tabada ehedat elu.“
„Selle pildi lambakarjusest, kes varem mängis jalgpalli, aga veedab nüüd oma päevi ajalehti lugedes ja lammastega rääkides, tegin vahetult pärast vihma. Valgus oli hämmastav, aga lambad jooksid kogu aeg kaadrist välja, kuni karjus ütles neile, et nad paigal seisaksid, mille peale nad lihtsalt paigale tardusid. Näis, nagu oleks tal nende kaugjuhtimispult!“
„Jõe äärest leidsin peamiselt meestest koosneva pidurdamatu kogukonna, mille liikmete elufilosoofiaks on „ela ja lase elada“. Mulle jättis see võimsa mulje. Nad veetsid kõik päevad lõunast päikeseloojanguni doominot mängides, ujudes ja päevitades – kõik kandsid ujumispükse ja demonstreerisid uhkelt oma heas või mitte eriti heas vormis keha. Neil on vägev huumorimeel – kodukootud tätoveeringutega kõvad mehed, kes pidevalt üksteise kallal lõõbivad.
„Mudeli EOS M5 diskreetne suurus tuli nende pildistamisel tõepoolest kasuks, kuna ma ei näinud välja nagu rambofotograaf. Tõmbasin vähem tähelepanu ja subjektid tundsid end vabamalt. Sain ringi käia nagu tavaline inimene kaameraga, jälgides lihtsalt valgust ja kadreeringut ning lastes neil tavapäraselt käituda.“
Gali jaoks on sellised loomingulised hetked maagilised ...
„Kui kõik asjaolud langevad kokku – kompositsioon, näoilmed, valgus, õige objektiiv ja vaatenurk – jäädvustub 1/60 sekundit kestev hetk üheainsa klõpsuga. Sellised fotod võivad mõjuda maagiliselt.
"See tunne tekib juba pildistades – tõeliselt intuitiivne ja emotsionaalne kogemus. Märkad midagi ja tiirutad selle ümber nagu mesilane õiel, püüdes jõuda selle tuumani."
„Proovid erinevaid kadreeringuid ja seadistusi, kuni leiad õige – erinevalt filmikaamerast on see digikaameraga väga lihtne. Tegelik tõehetk saabub siiski alles pilti arvutiekraanil vaadates. Kõige olulisem on loominguprotsess, mis on suures osas intuitiivne. Ehkki näituste ja muuseumiväljapanekutega kaasnev tunnustus ning inimeste huvi on meeldiv, seisneb minu jaoks maagia kohapealses loominguprotsessis, mis on lõpptulemusest olulisemgi.
Kaamera – armastus esimesest silmapilgust?
Gali suhtus peeglita kaamera kasutamisse Vrancka Banjas alguses kahtlustega, kuid pärast mudeli EOS M5 kättesaamist ja esimesi kogemusi need hajusid.
„See nägi kohe äge välja – nagu oleks keegi mu EOS 5D Mark III kaamerat kahandanud! Mulle meeldis selle disain ja seda oli hea käes hoida, sest kõik nupud ja kettad olid tuttavas kohas. Seni on peeglita kaamerad jätnud õhukese lapiku korpuse ning käepidemete ja pildiotsija puudumisega teistsuguse mulje.
„Ka ümberharjumine ei olnud raske. Sain seadistada kaamera täpselt samamoodi nagu oma mudeli 5D Mark III ja olingi tagasi oma mugavustsoonis. Pildistamisseadete muutmine on intuitiivne ega häiri loomeprotsessi ja kaamera teeb seda, mida ma temalt ootan.
Kvaliteet on laitmatu – värvid ja nahatoonid jäädvustuvad rikkalikult ja loomutruult. Ehkki kaamera on pisike, piisab jpeg-failide lahutusest suurte plakatite jaoks ja saadaval on ka RAW-formaat. Sarivõtete funktsionaalsus on hämmastav – 7 kaadrit sekundis ei ole vaid turundusslogan!
„Eriti meeldis mulle eraldi särikompensatsiooni pöördnupp, mille paigutus võimaldab silma pildiotsijal hoides üle- ja alasäritamist katsetada. Elektroonilisel pildiotsijal on teisigi eeliseid – varem pidin kaamerat vertikaalselt hoides säriandmete nägemiseks silmi pingutama, nüüd aga pöördub andmekuva koos kaameraga.
Lisaks meeldisid talle elektroonilise pildiotsija paindlikud kadreerimis- ja teravustamissuvandid ning selle kallutatavus: „Varem suhtusin elektroonilistesse pildiotsijatesse umbusuga, kuid mudeli EOS M5 kallutatav puuteekraan pakub minu jaoks täiesti uudseid võimalusi eri nurkade alt pildistamiseks ning menüüdes navigeerimine on ülimalt kiire ja mugav. Puuteekraanipõhine automaatteravustamissüsteem on lihtsalt geniaalne! „Kadreerimise järel lohistan elektroonilisel pildiotsijal teravustamisala pöidlaga soovitud kohta, ilma et peaksin kadreerimist kordama või fookuse lukustama ja seejärel kadreerima.“
Eriti avaldasid Galile muljet kaamera mõõtmed: „EOS M5 on küll väike, aga tehnoloogiliselt ülivõimas! Esmakordselt tundsin, et kompaktse kaameraga ei kaasne järeleandmisi kvaliteedis. See pakub praktiliselt samu võimalusi nagu minu EOS 5D Mark III ja saan kasutada samu objektiive, kuid vajaduse korral on see väga diskreetne.
„Bluetoothi lisamine oli õige samm – saan kaamerat pidevalt nutitelefoniga ühenduses hoida ega vaja tööd tehes kaableid ega arvutit. Võtan välja minnes kaasa vaid kaamera ja nutitelefoni ning neist piisab.
"Elektrooniline pildiotsija ja ekraan kuluvad marjaks ära portreefotode tegemisel, kuna saan subjektiga rääkimise ajal pöidlaga teravustada."
„Tänapäeval ei saa ükski fotoajakirjanik endale lubada kaamerata väljaminemist, sest väärt hetked ei hüüa tulles. EOS M5 on väiksem kui mu välklamp, mistõttu saan selle kas või kinno või puhkusele minnes kaasa võtta ja vajaduse korral profikvaliteediga fotosid teha. Just sellist kaasaskantavat EOS-kaamerat ma olengi oodanud!“
"EOS M5 on väike, kuid selle jõud on suur!"