MAASTIKUFOTOGRAAFIA
Aastaaegade pildistamine
Nende Benjamin Hegyi soovitustega saate tõsta esile iga aastaaja unikaalse õhustiku.
Sügisfotograafia
Jäädvustades sügiseseid võlusid läbi värske pilgu
Jäädvustades sügiseseid võlusid läbi värske pilgu
Loodus pakub sügiseti selliseid vaatemänge, mida teistel hooaegadel ei näe. Sagedased vihmahood loovad küllastunud toone ja õrn tuuleke tekitab rütmilisi võnkeid, samal ajal kui udu ja vine tekitavad valgeid ja halle lõuendeid, mis on teravas kontrastis värviliste sügislehtedega.
„Sügis on hooaeg, mis meeli kõige rohkem stimuleerib. See paneb inimese elu üle mõtisklema,“ rääkis Madalmaadest pärit loodus- ja maastikufotograaf Theo Bosboom. „Kuigi sügis on väga võluv, on keeruline luua midagi, mida varem nähtud ei ole.“ Oma seerias „Autumn Leaves“ (Sügislehed) soovis Theo leida uusi viise, kuidas seda imelist hooaega paremini kujutada.
Theo teeb regulaarselt kaastöid ajakirjadele National Geographic ja BBC Wildlife ning ta on kahekordne Euroopa aasta loodusfotograafi auhinna võitja. Pärast seda, kui ta oli aasta-aasta järel pildistanud Belgias asuvat Hoëgne orgu, tundis ta, et ta oli jäädvustanud kõike, mida sealsel loodusel pakkuda oli.
„See pilt tähistab minu jaoks sügise lõppu – vaid paar viimast lehte klammerdub muidu paljaste okste külge ja taustaks on hall udu. Sel on väga vaikne ja justkui seisev energia ning see sarnaneb minu arvates Jaapani maalingutega, mis on lihtsad, graafilised ja kontrastsed,“ rääkis Theo.
„See koht on sügiseti väga maaliline, kuid pärast paariaastast pildistamist mõistsin, et ma olin kasutanud juba kõikvõimalikke nurki,“ selgitas ta. „Ma hakkasin mõtlema, et kas see ongi kõik. Sel samal hetkel kukkusid aga mõned lehed ojja ja ma jälgisin, kuidas vool nad kaasa viis, kuidas nad väikestes koskedes kukerpallitasid ning kuidas nad oksakeste ja kivide taha kinni jäid. Siis tuligi mul mõte pildistada lehti vee alt, jäädvustas sügist loodust justkui läbi kala silmade.“
Kuigi sügislehtede teekonna jälgimise idee võib tunduda väga lihtsana, oli selle teostamine hoopis midagi muud. „Sel hetkel oli fotograafia minu jaoks veel hobi,“ selgitas ta. Kuid ta hankis oma Canoni kompaktkaamerale PowerShot G10 Canoni veekindla korpuse WP-DC28. Pärast kummikülikonna selga ja kummikute jalga panemist sumas ta külma jõevette, pani veekindla korpusega kaitstud kaamera vee alla ja suunas selle taevasse.
„Ma ei näinud väga hästi, mida ma tegin, kuid iga kord, kui leht minust mööda seilas, vajutasin ma nupule ja lootsin parimat,“ jätkas ta. „Enamik piltidest olid väga halvad, lisaks tegin ma kogemata lugematul hulgal selfisid, kuid üks pilt siiski õnnestus [vt altpoolt]. Siis ma mõistsin, et sellest võiks teha eraldi projekti, ja otsustasin osta veekindla korpuse ka oma Canon EOS 5D Mark III [selle järelkäija on Canon EOS 5D Mark IV] jaoks."
„Arvan, et see näitab sügist uuest vaatenurgast – veealune vaade väljaspool olevale maastikule ja leht nende vahel,“ sõnas Theo. „See on minu jaoks eriline, kuna ma tegin selle esimese sessiooni käigus, ning see pilt innustas mind projektiga jätkama.“
Järgmisel sügisel liikus Theo sujuvalt amatöörfotograafialt professionaalsele tööle ja 2013. aastal lõpetas ta ka oma advokaadikarjääri. Ta arendas välja oma veealuse fotograafia tehnikaid, kasutades võimaluse korral vaid loomulikku valgust. Seetõttu hakkas ta pildistama ka keset päeva, mis on täiesti vastupidine sellele, mida maastikufotograafia nõuab.
„Jões oli kõige rohkem valgust siis, kui päike oli kõrgel, mistõttu oli välgu kasutamine väga harv juhus. Kasutasin seda ainult siis, kui vesi oli väga mudane või tahtsin mõnd põnevat nurka valgustada,“ rääkis ta. „Tugevate veepiltide saamiseks pidin suurendama ISO-valgustundlikkust, kuna ma vajasin vee all lisavalgust. Õnneks ei mõjutanud ISO-valgustundlikkuse suurendamine Canoni kaameraga EOS 5D Mark III tehtud piltide kvaliteeti."
„Pildistasin veemulle altpoolt, kuna nendes võis näha ülalpool vett asuva maastiku imelisi peegeldusi. Parim koht mullide leidmiseks on koskede või kiirevooluliste jõgede juures.“
Kuna Theol ei olnud võimalust oma kompositsiooni reaalajas jälgida, tegutses ta katse-eksituse meetodil. Kuid ta teadis, et on paar asja, mis tema õnnestumisele kaasa aitavad. „Mulle meeldib kasutada ava prioriteediga režiimi, kuna siis ma tean, et kaamera saavutab minule vajaliku säriaja. See jätab mulle võimaluse mängida väljasügavusega, mis on oluline nii maastikufotograafia juures kui ka detailirohke pildi tabamisel,“ rääkis ta.
„Vee all ei vajanud ma väga suurt väljasügavust, tänu millele võisin ma ava suuremaks jätta, mis omakorda lubas sisse rohkem valgust. Kaamera automaatteravustamine oli väga usaldusväärne ja ka väga vajalik. Ma õppisin, kuidas liikuda subjektile võimalikult lähedale, mida oli vaja näiteks sogase vee puhul. Lisaks õppisin ma, et kõige paremaid tulemusi annab lainurkobjektiiv.“
„See on minu lemmikpilt terves kollektsioonis. Olin kaameraga jõe madalamas kohas, mis võimaldas mul seda kauem paigal hoida ja rakendada pikemat säriaega umbes ühe kolmandiku sekundi ulatuses. Nii jäid lehed teravaks, kuid üleval olev vesi näitas ikkagi liikumist. See käib hästi kokku minu üldise suhtumisega sügisesse: asjade liikumine ja elutsükkel,“ selgitas Theo.
Nende jaoks, kes pea ees vette hüpata ei soovi, leidub sügisese imedemaa pildistamiseks võimalusi ka maa peal. „Inimesed otsivad tihtipeale eepilisi maastikuvaateid ja nad veedavad kogu aja „õiget“ valgust oodates, kuid mulle meeldib keskenduda detailidele, mis tekitab vaatajates sama palju huvi, kui mitte rohkemgi,“ selgitas ta. Allakukkunud lehed, tammetõrud, erksavärvilised marjad ja seened on kõik ideaalsed sügisesed subjektid. Lisaks ei sõltu nende pildistamine ei valgusest ega ilmast. „Lihtsalt vaadake enda ette ja avastate peagi väga huvitavaid asju, mille detailirohkus pakub piiramatult pildistamisvõimalusi.“
Sõna „detail“ võib esile kutsuda makrofotograafia mõtte – ja paljudel kompaktkaameratel ongi väga hea makrovõimekus, kuid Theo peab silmas seda, et keskenduksite enda ees oleva stseeni detailidele, mitte tervele vaatele. „Mulle meeldib kasutada oma Canon EF 70-200mm f/2.8L USM objektiivi, et teravustada mingit kindlat osa, nagu puu, ja siis ma lihtsalt suumin sisse ja välja, et leida, mis minu jaoks töötab,“ rääkis ta. „Seda sama saab teha ka kompaktkaameraga – lihtsalt kasutage seda, mis teil on.“
„See on üks minu varasematest piltidest, mis räägib loo sellest mäeojast,“ rääkis Theo. „See on klassikaline, ajatu, veepealne maastikufoto, kuid see tähistab hetke, kus minu ideed selle konkreetse jõe pildistamiseks olid jõudnud viimase piirini. See oli hetk, kus ma küsisin endalt „Mis edasi?“. Mulle meeldib see hall ja udune hommikuvalgus. Kompositsioonis olen kasutanud mahalangenud lehti ning voolav vesi, sõnajalad, pöögi- ja kasepuud annavad pildile tasakaalu.“
Olemasolevate vahenditega töötamine kehtib ka ilma puhul ja Theo ei lase ennast kunagi halvast ilmast häirida. Ta väidab, et loodusfotograafias ei ole halba ilma, vaid ainult halb riietus (või siis valesti valetud kaamera kaitse – kõik kaamerad ei ole ilmastikukindlad, seega tuleks investeerida sobivasse vihmakaitsesse või objektiivivarjukisse). Ta ütles: „Kindlasti on hea kontrollida enne ilmateadet ja planeerida vastavalt, kuid iga ilm pakub võimalusi – te peate lihtsalt raamidest väljapoole mõtlema. Pärast vihmasadu on kõik värvid palju intensiivsemad. Tuuline ilm võib takistada pika säriaja kasutamist, kui plaanite teha liikuvatest lehtedest teravaid võtteid, kuid te võite selle enda kasuks keerata ja teha hoopis impressionistlikke pilte. Udu aitab tekitada suurepärase atmosfääri. Ja siis on veel need hommikud, kus kohtuvad udu, kaste ja laiguti paistev päike. Ma olen liiga kannatamatu, et oodata „õiget“ valgust, seega kui valgus ei aita mul saavutada ühte pilti, lähen ja otsin midagi muud, mida pildistada.“
Tehtud järgmisega: Canon EOS 5D + EF 16-35mm f/2.8L USM
- f/9.0
- 1/8
- 200
„See võte on tehtud maa peal ja pildile on püütud sügisvärvides väike kask, kuid ma kasutasin seal sama tehnikat, mida olen rakendanud osade veealuste piltide juures. Pugesin puu alla ja suunasin lainurkobjektiivi otse taevasse,“ rääkis Theo. „Mulle meeldib, kuidas kask eristub selgelt udusest ja tumedast metsast ning ümbritsevatest lehtedeta puudest.“
Kuigi Theo on tõeline sügise fänn, saab tema sõnul loomingulisi ideid kasutada ka üleminekuperioodidel. „Näiteks võite pildistada viimaseid suvelilli, mis paistavad mahalangenud lehtede vahelt, või hoidke silma peal esimese lume ennustustel, kus värske lumi seguneb olemasolevate sügisvärvidega, luues kahest hooajast võimsa segu,“ rääkis ta.
„See võte iseloomustab minu töid väga hästi, kuna ma otsin pidevalt huvitavaid mustreid, detaile ja rütme,“ rääkis Theo. „Sellel pildil meeldib mulle lehtede jaotus ja vaht. Ma tegin selle jõe madalamas osas, kus vesi väga kiiresti ei liikunud. See on ilus kooslus erinevat värvi lehtedest.“
Theo projekt „Autum Leaves“ on jõudnud väga kaugele ja ta võitis isegi 2013. aasta loodusfotograafi võistluse Creative Visions kategoorias teise koha. Ja kuigi paljud fotograafid otsivad oma kohta sotsiaalmeedia platvormidel, kus konkurents on sama tihe nagu sügislehtedega kaetud metsaalune, on Theo sõnul kõige olulisem leida värske vaatenurk. „Te võite reisida kaugetesse kohtadesse ja teha imelisi pilte, kuid enamus toimetajaid ei pööra neile tähelepanu, kui need ei eristu selgelt teiste samasuguste seast,“ rääkis ta. „Mõelge sellele, mida saate juba olemasolevatele piltidele lisada.“
Autor: Natalie Denton
Seotud tooted
Seotud artiklid
Osast Saage inspiratsiooni leiate kasulikke fotograafia näpunäiteid, ostujuhiseid ja põhjalikke intervjuusid. Seal on kõik, mida vajate parima kaamera või printeri leidmiseks ja oma uue idee elluviimiseks.
Tagasi kõikide lugude juurdeMAASTIKUFOTOGRAAFIA
Aastaaegade pildistamine
Nende Benjamin Hegyi soovitustega saate tõsta esile iga aastaaja unikaalse õhustiku.
MAKROFOTOGRAAFIA
Makrofotograafia: avastage detailides peituv ilu
Loodusfotograaf Ian Wade jagab oma parimaid makrofotograafia soovitusi.
NÕUANDED JA TEHNIKAD
Õppige säri õigesti kasutama
Lugege, kuidas reguleerida piltidel olevat valgust, et anda oma piltidele uus välimus.