Monokroomsus: enamat kui mustvalge

Värvitaju on tohutult seotud emotsioonidega. Värvide mõjust inimestele on erinevaid psühholoogilisi teooriaid. See on kultuuriti erinev, kuid rohelist ja sinist peetakse sageli rahustavaks ning punast või oranži stimuleerivaks ning isegi näljatunnet tekitavaks! Võtame seda arvesse riiete valimisel, kodude sisustamisel ja fotograafia puhul ka piltide tegemisel.

Kuid kõik ei taju värve ühtemoodi. Ühendkuningriigis elav kunstifotograaf Chris Ward sündis deuteranoopiaga, mis tähendab, et tal on raskusi roheliste toonide nägemisel. Kuid ta on avastanud, et tuvastab väikeseid üksikasju, vaevu hoomatavaid kontraste ning erinevaid tekstuure palju paremini kui teised inimesed ja sellest on talle monokroomsete piltide tegemisel palju kasu.

Monokroomsus, mida kasutatakse sageli eksikombel samas tähenduses mustvalgega on pildi omadus, mis seisneb selles, et kõik kaadrisolev paistab ühe värvi erinevates toonides. See võib olla mis tahes värv, kuid kõige sagedamini kasutatakse halli või seepiat. „See, mida peame mustvalgeks, on tavaliselt halltoonides,“ selgitab Chris, kuna see hõlmab paljusid halli värvi sügavusi. Mõned stseenid näevad monokroomsena eriti head välja – täpselt need, mida Chrisi silm loomulikult märkab. Neil võib olla tekstuure või varje, mis tekitavad huvitava toonivahemiku – valguselaigud metsas, rohmakad mustrid kividel või lainetav jõevesi.

Kuid ülesäritatud ja peaaegu graafilised fotod toimivad sama hästi. „Minu arvates on monokroomsetel fotodel vähem piiranguid kui värvilistel, sest need on juba üsna abstraktsed, nii et nende ületöötlemine ei anna veidrat tulemust,“ selgitab Chris. „Kui säritaksin värvilise pildi kõvasti üle, näeks see kohutav välja.“ Monokroomselt võib aga ülesäritus tekitada rabava ja minimalistliku stiili.

Chris kasutas Canoni kaamerat EOS R6 koos Canoni objektiiviga RF 24-105mm F4-7.1 IS STM, et kadreerimisel maksimaalset paindlikkust võimaldada. Monokroomse fotograafia objektiivivalik on üsna sarnane värvifotograafiale, erineb aga kaadri kompositsioon. „Selle asemel, et värvidega vaataja pilku juhtida, kasutame esiletõste ja kontraste. Pildi stiili menüüst leiate stiili nimega „monokroomne“ ning sealt avaneb veel üks menüü, kus saate seadistada kõike alates teravusest kuni kontrastini,“ soovitab Chris. „Saate lisada ka kaamerasisese filtri, mis muudab seda, kuidas kaamera erinevatele valgustele reageerib, nii et kõik, mis on punane, roheline, sinine, kollane või oranž, paistab tumedam.“ Chrisile meeldib kõige rohkem punane filter, kuna see pimendab maastikel taevast ja lehestikku, eemaldades nii soovimatud segajad.

Kui kasutate Canon EOS R süsteemi korpust EF- või EF-S-objektiividega, võimaldab drop-in filtriga kinnitusadapter EF-EOS R kasutada drop-in neutraalhalli (ND) või polarisatsioonifiltrit ning maastikud ellu äratada.

Canon EOS R6 Pildi stiili programmiga jäädvustatud pildid salvestatakse JPEG-failidena. Kui pildistate aga RAW-vormingus, säilitavad failid kõik kaamera jäädvustatud andmed. „RAW-failidega töötamise eelis on see, et need annavad piltide töötlemisel mulle rohkem infot,“ selgitab Chris.

Igapäevaselt pildistab Chris sageli värviliselt. „Olen rääkinud erinevate fotograafidega ja tundub, et neil, kes ei ole värvipimedad, on lihtsam pildistada monokroomselt, kui kaamera kuva on seadistatud monokroomsele režiimile, kuid värvipimedad fotograafid eelistavad pildistada värviliselt,“ räägib ta.

„Üks hea nõuanne, mida üsna varakult mustvalgete fotode töötlemise kohta kuulsin, oli soovitus alati üle pingutada,“ avaldab Chris. „Pilditöötlustarkvaras liugurit liigutades on kindel aken, mille jooksul pilt näeb hea välja. Kui see ületada, muutub pilt koledaks ja sellest allpool ei ole töötlus piisav,“ jätkab ta. „Aga kui alustad sellest, et pingutad üle ja võtad siis mõned sammud tagasi, on lõpptulemus see, millega veel pääsed.“

Üllatavalt võib värv olla väga oluline tööriist monokroomsete fotode töötlemisel. „Töötlustarkvaras pildi mustvalgeks muutmisel on võimalik seadistada värvikanali liugureid,“ selgitab ta. „Värviga saab töötlemisel kontrasti luua, nii et saate tuvastada kohad, kus värvide abil tonaalseid kontraste esile tuua.“

Sõltuvalt tarkvarast on harilikult võimalik seadistada kuut värviliugurit, millest igaüks mõjutab erineva värvi heledust. Maastikupildil saate näiteks muuta taeva tooni sinise ja rohekassinise liuguri seadistamisega ning taimestiku tooni kollase ja rohelise liuguriga. Punast liugurit saab kasutada telliskivihoonete puhul ning oranž liugur aitab täiustada nahatoone portreedel.

„Kõige keerulisem on töötada ilmselt muru kõrval olevate kividega,“ räägib Chris. „Selle monokroomseks muutmisel võib tulemuseks olla keskmise tooniga puder, kus kumbki ei eristu teisest. Kui tarkvaras rohelise ja kollase kanali heledust muuta, jääb kivi värv samaks, kui muru muutub heledamaks. Lillede puhul saab kasutada kanaleid lillede erinevate osade eristamiseks.“

Kui Chris jäädvustab täielikult mustvalge foto, seadistab ta printeri „hallskaalale“, kuid harilikult prindib ta värviliselt.

„Annan oma piltidele töötlusega sageli kerge tooni ja siis prindin tavaliselt värviliselt,“ räägib ta. „Suurendan säritaset kusagil poole punkti võrra. Sest ekraanilt vaadates paistab foto alati heledam, kui välja printides.“

Chrisile meeldib kasutada tooni poolitamise efekti, rakendades heledatel ja tumedatel aladel erinevaid värve. „Kasutan heledamatel kohtadel harilikult soojemaid toone ja tumedamatel külmemaid. See äratab pildi ellu.“

Kompaktne A3-printer nagu Canon imagePROGRAF PRO-300 sobib suurepäraselt kvaliteetsete monokroompiltide trükkimiseks.

Millest aga alustada, kui monokroomfotograafia huvi pakub? „Harjutage lillede peal,“ soovitab Chris. „Lilledel on palju peeneid tekstuure ja erinevaid värve, millega mängida. Kui suudate lilledest loomuliku monokroomfoto jäädvustada – sageli on värv just see, mis lille määratleb – siis saate õpitut ka muudes olukordades rakendada.“

Mitmed maailma kuulsaimad fotod on mustvalged – Ansel Adamsi vaatemängulised maastikud, Dorothea Lange emotsionaalsed portreed või Henri Cartier-Bressoni elavad tänavastseenid. Need fotograafid ei olnud värvipimedad, nad kasutasid tööriistu, mis olid saadaval enne värvifotograafia levikut, kuid nad nägid maailma teisiti, hindasid mustreid, detailiderohkust, halle varjundeid.

Tänapäeval võimaldavad digikaamera monokroomsuse sätted teil sama teha – vaadata ümbritsevat maailma teistsuguse pilguga ning tõlgendada nähtut uutel viisidel.



Autor: Rachel Segal Hamilton