Jäädvustage auhinnaväärilisi fotosid, kasutades neid eksperdi nõuandeid

Dave’i kõige tähelepanuväärsem pilt pärineb 2003. aasta ragbi maailmakarika turniirilt. Sellel pildil kõrgub Inglismaa kapten Martin Johnson üle fotograafi, hoides uhkelt kinni karikast, mille meeskond vaid hetk tagasi võitis. Pilti vaadates võib peaaegu kuulda, kuidas ta rõõmust möirgab, samal ajal kui tema meeskonnakaaslased ja fännid selja taga üheskoos võitu tähistavad. Mängija suurte käte vahel tundub karikas justkui mänguasjana, mis helkleb toredasti prožektorite valguse käes.

Kui Dave’iga kohtusime, oli ta valmistumas 2019. aasta ragbi maailmakarikavõistluste jaoks Jaapanis, kus ta pidi saatma Inglismaa meeskonda. Ettevalmistustööd hõlmasid reisi- ja fotograafiakomplekti kokkupanemist ning litsentside hankimist kaugpäästikuga kaamera kasutamiseks staadionil. Lisaks kolmele profikaamerale, objektiividele, statiividele ja üksjalgade pakkimisele, võttis Dave kaasa ka ilmastikukaitsmeid, et kaitsta seadmeid vihma korral.

Samuti oli mees juba mõtlemas võtetele, mida ta jäädvustada sooviks. Nende tuhandete fotode seas, mida Dave tõenäoliselt turniiri käigus teeb, lootis ta jäädvustada üht kindlat kaadrit. „Unistan, et Inglismaa saaks taaskord tõsta kõrgustesse Webb Ellise karika – maailmakarika!“.

Siin jagab ta oma ekspertnõu, kuidas täiustada oma spordifotosid, olenemata spordialast, mida pildistate.

1. Tundke oma spordiala läbi ja lõhki

„Kõige suurem väljakutse on pildistatava spordiala tundmine,“ ütles Dave. „Õppige selgeks mängureeglid, et teaksite, mida mängijad teha tahavad.“ Kui te ei tea, milliseid samme mängijatelt oodata, on teil raske mänguga sammu pidada.

Iga spordiala on erinev. Ragbiga võrreldes „on jalgpall kiirem ja seepärast tuleb ka ise kiiremini tegutseda,“ selgitas ta. Kuid kui ragbis on rohkem mängijaid ja inimesi, kes võivad teie vaadet blokeerida, on jalgpallis „vähem mängijaid väljakul, mistõttu on teil ka parem vaade“.

2. Ostke parim komplekt, mida endale lubada saate

Kui Dave alustas fotograafiatööd, sai ta koha Briti nõukogu ajakirjanike koolitusel. Kuna tal ei olnud kaamerat, ostis ta endale vana 35 mm filmikaamera. Kui olete oma fotograafiatee alguses, siis soovitab ta valida „lihtsasti kasutatava, usaldusväärse ning parima hinna ja kvaliteedi suhtega kaamera“. „Lihtsalt ostke parim, mida te endale lubada saate“, sõnas ta, hoiatades varimajanduse ohtude eest.

Kui digipeegelkaamera komplekt tundub liiga suure ampsuna või lausa võimatuna, leidke endale kompakt- või sildkaamera, mille funktsioonid suudavad vastata spordifotograafia nõuetele. Canon PowerShot SX70 HS – Canoni parim sildkaamera – suudab jäädvustada 10 kaadrit sekundis ning on varustatud 65-kordse optilise suumiga ja kiire täpse automaatteravustamisega, millele lisandub pidev automaatteravustamine, et aidata teil tegevust paremini jäädvustada.

Kui soovite kasutada Canoni objektiivide suurepärast valikut, tasub investeerida digipeegelkaamerasse nagu Canon EOS 80D, mis sobib suurepäraselt spordifotograafia jaoks.

3. Valige vastupidav objektiiv

„Standardne objektiiv spordifotograafias on Canon EF 400mm f/2.8L IS II USM [mille kergem ja uuem versioon on Canon EF 400mm f/2.8L IS III USM], mis töötab suurepäraselt, samuti kasutan palju mudelit Canon EF 70-200mm f/2.8L IS II USM. Need on usaldusväärsed ja taluvad lööke hästi. Tihtipeale tuleb sporti jäädvustades kaameraid kiiresti maha panna ja edasi-tagasi joosta, mistõttu peavad need olema üsna vastupidavad.

„Kui te alles alustate, siis on kõige kasulikum 70–200 mm. Väga paljud ei taha 400 mm objektiive kasutada enne, kui nad on saavutanud spetsialisti taseme.“

Kui soovite sarnaseid tulemusi väiksema eelarvega, siis valige kas Canon EF 70-300mm f/4-5.6 IS II USM või Canon EF-S 55-250mm f/4-5.6 IS STM. Mõlemad on varustatud uuendatud pildistabiliseerimistehnoloogiaga, mis aitab teil ennetada kaamera värisemisest tekkivat hägusat pilti. Kui teie käsi väriseb, siis objektiivi sees olev element väriseb samuti, et liikumist tasakaalustada. Tänu sellele on teie fotod selged ka siis, kui jätate statiivi kõrvale ja pildistate käest hoides.

4. Keskenduge tegevusele, mitte taustale

„Valige pikem säriaeg ja laiem ava (väiksem f-number), sest taust võib olla väga segane ja reklaamitahvlid tähelepanu kõrvale juhtida. Pidage meeles, et mida laiem on ava, seda vähem elemente jääb fookusesse. Muutke taust hägusaks ja kasutage objektiivis maksimaalset fookuskaugust. Valige tõeliselt madal ISO-väärtus ning kasutage pikemat säriaega ja laiemat ava.“

Tausta eemaldamiseks on Dave’il veel üks nipp, nimelt „tuleb liikuda väljaku suhtes kõrgemale. Kõrgemalt pildistades saavutate puhta rohelise tausta.“

5. Jääge päikeselisele poolele

Parimad tingimused pildistamiseks on Dave’i sõnul „pilvisel heledal päeval“, kuna siis on valgus kogu väljaku ulatuses ühtlasem ega pea pidevalt särisätteid kohandada. Kui aga pildistate päikeselisel päeval, kus valgete ja varjuliste alade vahel tekib tugev kontrast, „jääge päikeselisele poolele ja suunake kaamera varjude poole,“ soovitas Dave. Nii töötate justkui tagantvalgustusega. „Kui istute varjus ja pildistate päikeselisi alasid, võib see väga keeruline olla. Tihtipeale saate pildi peale nii vaid mängija silueti. Seega jääge alati päikeselisele poolele. Nii saavutate ka ilusamad värvid.“

Seda on kõige lihtsam teha väikestel kohalikel spordiüritustel, kus pealtvaatajad võivad seista ning pargis või toimumiskohas vabalt ringi liikuda – nii saate otsida endale ideaalse stardikoha. Istekohtadega üritustel saate tõenäoliselt valida, kus te istuda soovite. Uurige välja, millises suunas ürituse toimumise koht paikneb ja millisel ajahetkel üritus toimub ning leidke istekoht, mis on terve aja päikese käes. Võite endale alla laadida ka päikese jälgimise rakenduse, mis ongi fotograafide abistamiseks mõeldud.

6. Jäädvustage siluetti

Mõnikord võib aga silueti jäädvustamine ollagi teie eesmärk. Selleks vähendage ISO-väärtust, suurendage säriaega ja muutke ava väiksemaks (kasutage suuremat f-numbrit). „Teil on vaja heledat tausta,“ selgitas Dave. „Kasutage alasäritust. Siluett võib mõjuda väga efektselt, kui te seda väga tihti ei tee. Liiga tihti kasutades muutub see klišeeks.“

7. Kasutage loomingulist hägu

Pärast seda, kui olete jäädvustanud piisavalt põhifotosid, on aeg olla loomingulisem. Mõned algajad spordifotograafid peavad oluliseks vaid liikumise külmutamist, kuid Dave’i arvates aitab liikumishägu tegevuse kiirust esile tõsta. Selle tegemiseks määrake säriajaks 1/15 s. Samas rõhutas ta, et „te ei taha ka liiga palju hägu, et pildist üldse midagi aru saada ei oleks. Kõige olulisem on, et näod jääksid võimalikult teravaks.“

Selliste spordialade puhul, kus liikumine toimub ettearvataval lineaarsel joonel, näiteks hobuste võidujooks, raja võistlused või motosport, saab tegevuse panoraamimisel (liigutades kaamerat koos liikuva inimese või sõidukiga) hoida oma subjekti teravas fookuses ja hägustada kõik muu. Nii annate edasi tõelist kiiruse tunnet.

8. Pildistage madalalt

Draama lisamiseks soovitab Dave „madalamat vaatenurka. Kui pildistate enda poole jooksvat mängijat altpoolt, tekib tunne, justkui lendaks ta läbi õhu.“

Seda strateegiat kasutas Dave ka siis, kui ta tegi oma kõige meeldejäävama pildi Inglismaa kaptenist Martin Johnsonist, kes hoidis käes 2003. aasta ragbi maailmakarikat. Valitud perspektiiv, kus Dave asus Martinist allpool, aitas rõhutada ragbimängija niigi pikka kasvu ja jõulist olekut.