Elu pärast aasta parima noore loodusfotograafi tiitli saamist

Kui Marc Albiac oli veel teismeline ja alles avastas fotograafiakunsti, veetis ta oma isaga tunde, lugedes veebist Hispaania loodusfotograafide tehnikate kohta. Ta mäletab Mario Cea selgitusi selle kohta, kuidas ta topeltsärituse abil ühe kaadriga kuuvalguses paistvat öökulli jäädvustas. Mõned aastad hiljem osales Marc oma töödega suurel fotograafiamessil, kus ka Mario esindatud oli. Nüüd on Marc Canoni saadik, kelle nimel on mitmeid tunnustusi, sh prestiižne noore loodusfotograafi auhind, mille ta 14-aastasena sai.

Selles artiklis jagavad Marc ja tema kaas-saadik Michel d'Oultremont, kes elab ja töötab Belgias ning on kahekordne noore loodusfotograafi auhinna võitja, kuidas see võistlus nende karjääri mõjutas. Lisaks annavad nad nõu noortele loodusfotograafidele, kes soovivad nende jälgedes käia.

Marc Albiac: minu vanemad võtsid mind mägimatkadele kaasa juba siis, kui ma veel kõndidagi ei osanud. Mu isale meeldis jäädvustada sealset maastikku ja loomi. Kui ma olin 7-aastane, ostis isa endale uue kaamera ja mina sain endale tema vana: Canon EOS 30D (mille järeltulijaks on Canon EOS 90D). Kõigepealt tuli armastus loomade vastu. Kaamera oli vahend, mis aitas mul kogetut endaga koju kaasa võtta.

Michel d'Oultremont: kindlasti armastus loomade vastu. Ma alustasin lindude pildistamisega, mida ma tegin intensiivselt kolm aastat. Fotograafia on vahend, mis võimaldab mul jäädvustada neid ilusaid hetki igaveseks. Seda võiks teha ka skulptuuride või maalidega, aga mul ei ole selleks annet. Esimese pildid tegin ma soos. Ma lebasin mudas ja ootasin veelindude saabumist. Need olid väga lihtsad fotod, aga mulle meeldis, et ma saan need hetked endaga koju kaasa võtta. Soo asus minu kodust vähem kui 2 km kaugusel, nii et sinna oli väga mugav minna. Alustasin pildistamist Canoni kaameraga EOS 400D (mille järeltulija on Canon EOS 850D) ja 20-aastase EF 300mm f/4L USM objektiiviga (mille järeltulija on Canon EF 300mm f/4L IS USM).

Michel: kõikidel võistlustel on vaja pisut õnne. Õnne, et saada valituks, ja õnne, et saada võitjaks. Mul oli nii palju õnne, et võitsin lausa kaks korda. See on olnud tõeline au ja rõõm näha, et minu nägemus meeldib nii žüriile kui ka publikule.

Marc: ma ei teinud pilte kunagi selleks, et võita, vaid seepärast, et ma tahtsin seda teha. Ma arvan, et see ongi mu edu saladus. Võidupildi tegin ma oma vanaema aias. Mina arvan, et kõige paremad pildid tulevadki seal, kus inimene kõige rohkem aega veedab. Kodu lähedal töötamine võimaldab pildistada stressivabalt, muretsemata järgmise lennu või muu sellise pärast. Ja kui ühel päeval pilt ei õnnestu, saab järgmisel päeval uuesti välja minna.

Marc: ma olen üsna uje. Olen seda praegu 22-aastaselt ja 15-aastaselt olin ma veel rohkem. Aga minu jaoks oli tegu unistuse täitumisega. Nad saatsid mulle e-kirja võidu kohta juba kevadel, aga tseremoonia pidi toimuma alles sügisel. Kuus kuud ei suutnud ma sellest kellegagi rääkida.

Ma olin osalenud ka teistel võistlustel, kus ma auhindu ei saanud. Üks parimaid asju fotograafia juures on selle subjektiivsus. Sama pilt võib osadele inimestele meeldida ja teistele inimestele mitte – võistlused on aga suures osas samasugused. Žüriile peab meeldima üks pilt rohkem kui teised, kuid see ei tähenda, et ülejäänud fotod oleksid millegipärast paremad või halvemad.

Just nagu loodusfotograafiaski, tuleb ka fotovõistlustel olla järjekindel. Loomade pildistamisel tuleb olla väga kannatlik, kuna enamikel kordadel ei pruugi soovitud subjekti üldsegi kohata. Kui te aga uuesti ja uuesti tagasi lähete, on teil soovitud pildi tabamiseks rohkem võimalusi.

Michel: ma olin tõesti üllatunud. Noore fotograafina vaatasin ma sama võistluse võitjaid suure imetlusega. On väga rahuldustpakkuv öelda, et minu pildid oli valitud maailma parimate hulka.

Edu võti on järjekindlus. Tuleb uuesti ja uuesti proovida. Ma olen optimistlik ja ka üsna põikpäine inimene, nii et kui ma ei näe looma õiges valguses, siis otsustan ma õige hetke ootuses edasi minna. Ühte pilti saatsin ma võistlustele kolm aastat järjest ja see osutus valikuks alles 2014. aastal. Mulle väga meeldis see foto ja ma tõesti arvasin, et sellel on võidupotentsiaali.

Kuidas see võit teie loodusfotograafi karjääri mõjutas?

Michel: ma jäädvustan pigem tunde pealt. Ma ei mõtle liiga palju, mis võiks töötada ja mis mitte. Ma ei loo võttepaiku, vaid võtan vastu seda, mis tuleb. Loomadega kohtumine võimaldab mul jäädvustada ka enda emotsioone.

Marc: ma ei ole veel oma piltides ühtset stiili märganud. Ma proovin iga looma juures kasutada erinevaid stiile – teha dokumentaalseid, kunstilisi, mustvalgeid ja värvilisi pilte, lähivõtteid ning pilte, kus on näha ka looma elupaika. Kõige rohkem meeldib mulle jäädvustada selgroogseid loomi: imetajaid, linde, roomajaid ja kahepaikseid. Nende pildistamiseks on vaja eelteadmisi: kus nad elavad ja kuidas neid leida.

Marc: jah. Ma teen ka praegu vigu. Näiteks, kui ma soovin mõnda looma väga-väga pildistada, siis ma muutun veidi närviliseks ja liigun loomale liiga lähedale. See hirmutab aga looma ja paneb teda ära jooksma.

Michel: ma arvan, et kõige keerulisem on loomadel järel ootamine. Selleks et loomi mitte häirida, on vaja palju teadmisi ja kannatlikkust. Aga ma õppisin seda juba varases eas. Ma olen loomu poolest üsna kannatlik, mis omakorda aitab hoida mind ka rahuliku ja optimistlikuna.

Michel: noortele fotograafidele on kõige olulisem koguda sotsiaalmeedias kiiresti palju laike. See peab lõppema, kuna see läheb üha hullemaks. Lisaks võib sellega kaasneda loomade häirimine.

Marc: kõige keerulisem on leida kedagi, kes teid pildistamiskohta sõidutaks. Mul vedas, et minu vanematele loomad ja mäed meeldisid, kuid paljudel minu sõpradel niimoodi ei olnud. Kui elate mõnes suurlinnas, nagu Barcelona, on keeruline loomadega kokku puutuda.

Michel: enne jäädvustamist õppige loomi tundma. See on väga oluline. Loomad ja keskkond peavad olema väga rahulikud ja miski ei tohi neid häirida. Looma hirmutamine muudab kogu kogemuse koledaks.

Marc: pildistage seda, mis teile meeldib, ja nii, kuidas teile meeldib. Kui tahate jäädvustada mustvalgelt, siis tehke seda. Kui teile meeldib kasutada telefotoobjektiivi, siis tehke seda. Ärge tehke selliseid fotosid, mida te arvate, et tegema peaksite, vaid selliseid, mida te tahate teha.


Autor: Rachel Segal Hamilton