Olge loominguline: kuidas pildistada abstraktseid portreesid

Inimkuju abstraktsioon on kunstiajaloo vältel võtnud mitmeid erinevaid vorme, alates Picasso kubistlikest vormidest kuni Henry Moore'i skulptuurideni. Fotograafias võib abstraktne portree pakkuda meile teistsugust reaalsust kui igapäevased näod ja kehad, mida me kõik oleme harjunud nägema. Reeglid puuduvad, pole vaja teravust ega täpsust. Selle asemel, et jäädvustada meie subjektide täpset kujutist, saame oma piltide kaudu väljendada kontseptsioone ja emotsioone. See on ka suurepärane viis katsetada oma kaameraoskusi ja võimalus lõputult katsetada ja mängida.

Miks mitte luua huvitavaid valguse ja varjude mustreid oma portreefotole? Valguse sisselaskmiseks oleks vaja eset, mille sees on vahed või augud. Seda tüüpi valguse blokeerijaid nimetatakse gobodeks (lühend inglise keelsest sõnast „go-betweens“). Tõenäoliselt leiate kodust mitmeid esemeid, mis võiksid selleks sobida. Õhuliselt kootud tekid, radiaatorikatted, ribakardinad, nõrutajad või isegi puuoksad või metallist aialauad võiksid kõik selleks sobida. Siin oleme kasutanud ümmargust mandala mustriga malli. Loomulikult võite ka paksema paberi ja käsitöönoa abil luua ise oma gobosid.

Goboga selgesti eristuvate varjude loomiseks tuleks kasutada teravat valgust. Otsene päikesevalgus sobib ideaalselt, kuid võite kasutada ka taskulampi, elektripirni või Speedlite’i välklampi. Mida väiksem on valgusallikas, seda teravamate piirjoontega ja selgemad on varjud. Asetage gobo näole võimalikult lähedale ja kui kasutate kunstlikku valgust, viige valgusallikas kaugemale ja kustutage kõik ülejäänud tuled. Abstraktsete portreefotode puhul on hea see, et teil ei ole kvaliteetsete piltide jäädvustamiseks ilmtingimata vaja professionaalsel tasemel seadmeid. Suurepäraselt sobiks algajatele mõeldud digipeegelkaamera, näiteks Canon EOS 850D koos komplekti kuuluva objektiiviga, näiteks portreeobjektiiviga. Kaamera sätetest soovitame kasutada ava etteandega automaatsäri režiimi ning lisada ühe või kaks negatiivset säri nihet, et varjud jääksid ilusad ja sügavad.

Peeglid võivad tekitada tugevaid tundeid iseenda ja oma identiteedi suhtes, seega sobivad need suurepäraselt abivahenditeks abstraktsete portreede tegemisel. Peeglite kasutamisel tuleb nurgad õigeks saada ja subjekti peegeldada. Peate ka otsustama, kas keskendute peegeldunud kujule või peeglile, kuna need asetsevad erinevatel teravustamistasanditel. Kui tahate, et mõlemad oleksid teravad, võite proovida väiksema ava kasutamist nagu näiteks f/16, kuna see muudab väljasügavuse suuremaks.

Peegli abil saate pildistada mitmeid abstraktseid pilte, katsetada autoportreedega ning nurkade loomisega. Kui teil on väike käsipeegel, võite lasta oma subjektil seda oma näo lähedal hoida, et luua sürrealistlik portree, kuid võite ka kasutada mitut suurt peeglit, mille abil saate luua lõpmatuse efektiga lõputu pildi.

Kuigi meie kogeme reaalsust ühest hetkest teise, on kaamera võimeline jäädvustama erinevaid ajavahemikke ainsal pildil koos. Pikk säritus võimaldab meil säriaega pikendada, et tekitada erinevaid abstraktseid efekte, ning üheks kõige erilisemaks efektiks on valgusega maalimine.

Liigutades valgusallikat, näiteks värvilist taskulampi, kaadri sees mitme sekundi pikkuse säriaja jooksul, saate luua hämmastavaid valgusjooni. Portreefotosid valgusega malides peate pildistama pimedas ruumis (ei pea olema täiesti pime); paluge oma subjektil võimalikult liikumatu olla ja kinnitage kaamera statiivile. Õiged säri sätted sõltuvad taskulampide tugevusest ja ümbritsevast valgusest, kuid hea on alustada käsirežiimis, säriajaks 13 sekundit, ava f/16 ja ISO100. Vajutage pildistamise nupule ja liigutage seejärel sujuvalt ja lainetavalt taskulampi või teisi valgusallikaid ümber subjekti, et valgusega maalida. Efekt muutub sügavamaks, kui maalite nii subjekti ees kui ka taga, suunates taskulambi valguse subjekti näo poole, et ka seda valgustada – ärge unustage seda teha küljelt, et te ise pildile ei jääks.

Poolläbipaistvad pinnad sobivad suurepäraselt abstraktsete portreede tegemiseks. Kui paigutate jääklaasi, õhukese siidi või mõne muu poolläbipaistva objekti subjekti ja kaamera vahele, varjab see detaile, kuid jätab mulje, et tegemist on ebamaisest iludusest tehtud portreefotoga. Proovige paigutada oma subjekt akna ühele poole, et ta oleks näoga valguse poole, seejärel pildistage akna tagant. Katsetage erinevaid teravustamispunkte. Võiksite pinna selliselt teravustada, et taustanägu oleks hägune. Veepritsmed klaasil võivad luua võrratu melanhoolse meeleolu, eriti pilves päeval pildistades.

Teie Canoni kaamera mitmiksäri režiim võimaldab teil mitut fotot omavahel liita, luues nii kontseptuaalseid pilte ja abstraktseid efekte. Efekt on inspireeritud vanast filmikaamera tehnikast, mis näitab ühte ja sama filmikaadrit kaks korda. Kuid Canoni kaameraga, nagu EOS R6, saate saavutada täiesti uue taseme. Tehke pärast kaamera sätetest säri arvu valimist oma esimene foto; teise pildi tegemisel näete eelmist pilti reaalajas teise kaadri kohal, mis aitab kaadrid üksteisega harmooniliselt liita. Sama efekti saavutab ka järeltöötluse käigus, kasutades Canon Digital Photo Professionali (DPP).

Topeltsäritusega portreede tegemisel proovige kadreerida oma subjekti profiili, et tema siluett paistaks eredal taustal, näiteks taeva või akna taustal. Teine kaader kohandub pea kontuuriga. Teise kaadri (või kolmanda, neljanda või viienda) osas pole loomingulistel võimalustel piire. Võite kasutada linnapilti või looduspilti, valida objekti, mis on subjektile südamelähedane, jäädvustada looma või isegi fotole teise inimese panna.

Järgmine kord, kui hakkate portreed pildistama, suhtuge sellesse teisiti ja väljendage ennast kunstiliselt, kasutades nimetatud nõuandeid.


Autor: James Paterson