Ása Steinars: vaatab ideaalse pildi tegemiseks maastikest kaugemale

Ása Steinarsi arvates ei ole Island alati nii muljetavaldav talle tundunud. Kui ta sinna Norrast seitsmeaastasena kolis, tundis ta, et see meenutab maa asemel väikest linna. Aga kui ta aastaid hiljem naases pärast välismaal töötamist, hakkas ta nägema tule ja jää maad uuel ja imeliselt viisil.

Täna on Ása fotod ja videod tema seiklustest kodu- ja välismaal toonud talle sotsiaalmeedias üle 700 tuhande jälgija. Ta sai selgeks „maaliliste selfide“ tegemise, mis muudab tagasihoidlikud selfid suurejoonelisteks võteteks Skandinaavia vaadetest, ning ta Instagrami ja TikToki kontodel on näha, kuidas kummardatakse Islandi ebamaiseid imesid - alates kraatritest, vulkaanidest ja musta liivaga randadest kuni fjordide, liustike ja jugadeni.

Tema maastikufotograafias on tihti näha inimesi, eriti teda ennast. Need pole tavalised selfid. Need kutsuvad vaataja end tema asemele panema, mis on eriti oluline sotsiaalmeedias postitusi luues. „Soovin luua vaatajas tunde, kus ta kujutab, et ta on ise pildis, tekitada temas tunde, et ta tahab seda kohta külastada ja kogeda loodust, selle asemel, et lihtsalt seda kaugelt imetleda,“ räägib Ása.

Selle saavutamiseks on Steinarsi piltidesse tihti mitu meelt kaasatud. Tunnete peaaegu seda lõkke soojust külmal päeval, kuulete joast kostvat heli, tunnete kuuma kohvi maitset pärast pikka matka. „Minu jaoks,“ räägib Steinars, „ongi fotograafia eesmärgiks luua see tunne, seiklushimu, õnnetunne või lihtsalt tunne, et soovite mägedesse matkama minna. Loodusfotograafia on alati seotud looduse uurimisega ja mulle meeldib lisada oma piltidesse inimesi, kes jutustavad kogu taustaloo.“

Siin selgitab Ása, kuidas ta seda teeb ja jagab oma nõuandeid, et viia teie maastikufotograafia oskused uuele tasemele, et ka teie saaksite looduskeskkonda täiesti uue nurga alt näha.

Ása maalilistel selfide loomisel on pildi üheks oluliseks osaks riietus, millele algaja fotograaf tihti erilist tähelepanu ei pööra. Pilvise ilmaga või kui inimene, keda pildistatakse on kaugel, kasutab Ása punast, kollast ja oranži riietust. Inimese pildistamine maastiku taustal loob mastaapse tunde ning erksate riiete lisamine võib muidu igavale või monotoonsele pildile värvi lisada.

Ása näeb veel nii palju vaeva, et valib oma asukohad riietusest lähtuvalt. See on eriti oluline, kui ta teeb koostööd rõivatootjatega. She makes sure the location complements a brand's product either in terms of composition or in some thematic way, but the same principles apply to her personal work.

„Leian asukoha, mis sobib riiete stiili ja värvidega,“ räägib ta. „Kui ma ei vali viimase moe riideid, proovin kasutada rohkem kohalikus stiilis riideid, et loodusega tugevamat sidet luua. Näiteks Islandi villased kampsunid. Neid on väga mõnus kanda ja need sobivad ka hästi loodusvõtetesse ning suurepäraselt inimestest lähivõtete tegemiseks.“

Taoliste riiete kasutamine võimaldab läbi pildi edasi anda asukoha ning kohalike inimeste tunnetuse.

Ása raamib tihti pildistatavad subjektid sisse, kasutades looduslikke elemente nagu kivid, mäed või veekogud. Mõnikord loob ta raami asetades pildi esiplaanile hägusaid lilli, et tähelepanu pildistatava objekti peale suunata. Kuidas te ka oma pilti ei raami, peamine on selle sundimatu kompositsioon.

„Minu jaoks on väga oluline, et pilt oleks loomulik ja seda oleks kerge vaadata,“ räägib Ása. „Te ei peaks mõtlema, et see on pilt, kui te seda vaatate, seega on oluline, et proportsioonid oleksid õiged ja silm leiaks kohe ilma otsimata pildistatud objekti üles.“

Tausta saab lihtsasti esile tõsta kasutades suum- või teleobjektiivi, seistes ise oma subjektist natuke eemal ja suumi abil moodustades oma taustast raam. Eemaldades pildistatavat objekti objektiivist kaugemale, saate hüperfokaalselt kaugteravustada, mis võimaldab teil isegi laia ava korral oma pildistatavat objekti ja tausta korralikult teravustada.

Standardsuumobjektiivil nagu Canon RF 24-105mm F4-7.1 IS STM on maastikufoto amatööride jaoks sobiv teravustamisvahemik, isegi sellisel lainurk-fiksobjektiivil nagu Canon RF 35mm F1.8 Macro IS STM on pildikvaliteet niivõrd hea, et see sobib kõikidele, kes maastikku pildistavad.

Ása väidab, et kompositsiooniga peab eksperimenteerima, nurki ja objekti asendit peab muutma, teha tuleb mitmeid proovipilte ja varuma peab kannatust. „Kõige olulisem on valida perfektne kaader, vahel võib selle leidmisele aega kuluda,“ selgitab ta. „Ma soovitan mitte kiirustada ja oma kaameraga mängida, proovige erinevaid nurki ja võrrelge neid omavahel. Vahel peaks objektiive vahetama, et näha, kuidas pilt muutub. Võin vahel ühe pildi peale palju aega kulutada, kuna olen perfektsionist. Lõppude lõpuks on see alati seda väärt.“

Maaliliste selfide tegemisel on Ása sõnul oluline kasutada olemasolevat valgust, et pilti paremaks muuta, olenemata, kas ilm on pilvine või päike paistab läbi pilvede.

„Vaadake, mis juhtub, kui pildistate päikeseloojangu ajal või keskpäeval,“ ütleb Ása, kes soovitab teil oma kaamerat erinevates ilmastikuoludes katsetada, et saaksite aru maheda ja ereda valguse erinevusest. Sellisel viisil õpite valgust ära kasutama.

Pilved võivad ka head hajutid olla. „Islandil on ilm sageli tujukas ja pilvine ning olen sellega siin pildistades harjunud. Mulle on see ka meeldima hakanud, eriti pildistades maastikke nagu kanjonid ja joad, kus on just hea, kui pildil ei esine palju varje,“ selgitab Ása. „Tänu sellele on pilt pehmem ja on lihtsam saavutada valguse ühtlasem jagunemine pildil.“

Kui saad loomuliku valguse tunnetuse kätte, hakkad märkama, kuidas see sõltuvalt aastaajast muutub. „Roheline värv muutub pilvistel päevadel elavamaks, tänu millele suvised pildid tulevad suurepärased,“ selgitab ta.

Ásal on tihti lisaväljakutseks olla nii fotograaf kui ka subjekt. Ta kinnitab oma kaamera statiivile ja käivitab selle Canon Camera Connect rakenduse kaudu oma mobiiltelefonist. Ta teravustab kaamera oma mobiiltelefoni ekraanilt, käivitab kahe või 10-sekundilise taimeri, et ta jõuaks oma mobiiltelefoni käest ära panna, et see pildile ei jääks. Põhimõtteliselt on see selfi, mis ei näe välja nagu tavaline selfi.

Teinekord kasutab ta kaamerasse sisseehitatud taimerit ja teravustab kaamera asukohta, kus ta seista plaanib või lähedalolevale objektile, käivitab taimeri ja läheb asukohta. See on eriti kasulik pika säriajaga võtete puhul.

„Teen Islandi virmalistest palju pilte ja kaamera kaugjuhtimine või taimeri kasutamine on ülioluline,“ selgitab Ása. „Kuna te teete tööd pika säriajaga, on oluline, et kaamera ei liiguks ega pilti häguseks ei muudaks. Rakendus Canon Camera Connect pakub katiku vabastamisel parimat tulemust, aga kui teil seda ei ole, siis sobib ka kahesekundiline taimer, tänu millele kaovad kõik vibratsioonid, mis tekivad pildistamisel katikule vajutamisel.“

„Tänapäeval on suur osa järeltöötlusel,“ ütleb Ása, „ja see on tõesti kasulik, kui süvenete oma fotodesse pärast nende tegemist.“ Ta soovitab pildistada alati RAW-vormingus, et jäädvustada maksimaalselt andmeid ja jätta endale järeltöötlusel suuremat mänguruumi. Canoni sisseehitatud „Pildistiilid“ – mis sisaldavad selliseid seadeid nagu maastik (Landscape), neutraalne (Neutral) ja loomutruu (Faithful) – annavad teie fotodele sobiva värvigamma ja meeleolu. Just oma fotode järelvaatamise käigus saate tunnetuse selle kohta, mis teil hästi välja tuleb ja millega peate veel tööd tegema.

Ása soovitab kõikidel maastikufoto amatööridel investeerida fototöötluse tarkvarasse Canon Digital Photo Professional (DPP) või Adobe® Photoshop® Lightroom®. Mõned eelseaded on kasulikud – eelkõige tarkvaraga kasutatavad kohandatud filtrid –, kuid need ei saa asendada põhjalikke teadmisi järeltöötluse kohta.

„Eelseadete pakkidega võib alustada, kui pidage meeles, et see pole imelahendus kõikidele probleemidele“, ütleb ta. „Peate ikkagi ise oma põhilise töötluse ära tegema, isegi kui teil on head eelseaded.“

Ása soovitab nendel, kelle jaoks fotograafia on midagi uut või kellel pole palju kogemusi, vaadata teiste inimeste töid ning õppida neist. Otsige fotograafe, keda te imetlete, soovitab ta, ning vaadake, kuidas nad valgusega koostööd teevad, pilte kokku panevad ning loomingulisi vaatenurki leiavad.

Tema suurim nõuanne on lihtne. „Mul on kaamera kaasas põhimõtteliselt igal pool, kuis ma käin ja olen seda kaasas kandnud juba üle 10 aasta,“ räägib ta. „Mida rohkem harjutad, seda paremaks muutud. Nii lihtne see ongi. Selle õppimine võtab aega. Keegi ei sünni fotograafiks.“

Koostas Gary Evans