Digipeegelkaamera vs peeglita kaamerad: kumb on parem?

Tänu EOS R süsteemile, sh APS-C ja täiskaadrilistele valikutele, on peeglita kaamerate valik suurem kui kunagi varem, pakkudes uusi võimalusi nii professionaalidele kui ka amatööridele. Kui teie soov on liikuda vanemalt mudelilt uuemale või vahetada kompaktne kaamera vahetatavate objektiividega kaamera vastu, siis kumb oleks parem – kas peeglita kaamera või traditsiooniline digipeegelkaamera?

Selle artikliga püüame aidata teie otsustusprotsessi lihtsamaks muuta, esitades teile digipeegelkaamera ja peeglita kaamera erinevused. Meile on abiks Canon Europe’i tootespetsialist Mike Burnhill.

• Digipeegelkaamera vs peeglita kaamera: kaamera suurus ja kaal
• Objektiivi kinnitused: kas peeglita kaamera on parem kui digipeegelkaamera?
• Objektiivid ja ühilduvus: kas digipeegelkaamera objektiive saab kasutada peeglita kaameral?
• Optiline vs elektrooniline pildinäidik: kumb on parem?
• Pildikvaliteet: kas peeglita kaamerad teevad paremaid pilte?
• Automaatteravustamine: peeglita kaamera vs digipeegelkaamera
• Mehaaniline katik vs elektrooniline katik
• Aku kestvus: digipeegelkaamera vs peeglita kaamera
• Peeglita kaamera või digipeegelkaamera: valiku tegemine

„Digipeegelkaamera põhiline tunnus on see, et selles on peegel või pentaprisma, mis suunab valguse pildinäidikusse,“ selgitas Mike, „aga need vajavad ruumi, et sensori eest ära liikuda. Selle mehhanismi eemaldamine aitab vähendada kaamera suurust ja kaalu, eriti kui võrdlete kaameraid EOS R7 ja EOS R10 sarnaste digipeegelkaamera mudelitega Canon EOS 7D Mark II või EOS 90D.“

Elustiili sisulooja Diana Millos kasutas kaamerat EOS R10, et jäädvustada Andaluusia kultuuri ja arhitektuuri. Ta kommenteeris: „Võrreldes kaameraga EOS 80D, mida ma tavaliselt kasutan, on EOS R10 otsekui kerge mänguasi. Mulle meeldib, et see on väike, aga samas niivõrd võimas.“

Canoni digipeegelkaamerates kasutatav EF-kinnitus tuli turule 1987. aastal, mistõttu on tegemist ennast tõestanud süsteemiga. APS-C sensoriga EOS digipeegelkaameratega ühildub sadu objektiive, sh EF-objektiivid, mis katavad pea iga fookuskauguse, ja kompaktsemad ja taskukohasemad EF-S-objektiivid.

Kuid EOS R süsteemi kaamerate jaoks loodud RF-kinnitus on kaasa toonud mitmeid innovaatilisi lahendusi. „RF-kinnituse loomisel vaadati tulevikku,“ selgitas Mike, „näiteks parandati kaamera ja objektiivi kommunikatsiooni kiirust ning lisati funktsioone toetavaid ühendusi.“ Nende seas on kiirem automaatteravustamise jõudlus, reaalajas digitaalse objektiivi optimeerija ja täiustatud juhtnupud, nagu RF-objektiividel olev kohandatav juhtketas.

Selle asemel, et töötada digipeegelkaamera kinnituse ja sensori vahel oleva peegliga, saavad objektiivi disainerid keskenduda sellele, et tuua RF-objektiivid sensorile lähemale ja täiendada seeläbi optilist jõudlust. Selle tulemuseks on kiiremad ja valgusrohkemad suurepärase kvaliteediga objektiivid ning ka murrangulised objektiivid, nagu RF 5.2mm F2.8L DUAL FISHEYE, mis suudab ühilduva täiskaadrilise kaameraga 180° VR-pilti jäädvustada.

Kui teil juba on mõned EF- või EF-S-objektiivid, saab neid EF-EOS R kinnitusadapterite abil kergesti ka EOS R süsteemi peeglita kaameratega kasutada, kaotamata seejuures kvaliteedis või funktsionaalsuses. See võimaldab teil kasutada erinevas formaadis objektiive (näiteks mõnda oma lemmikut või spetsiaalset objektiivi, mis ei ole veel RF-kinnituse jaoks saadaval) ning nautida parimat mõlemast maailmast. Seal on isegi objektiivi juhtrõngaga ja drop-in ND- või polariseeriva filtriga kinnitusadapter, mis muudab teie EF-objektiivid veelgi mitmekülgsemaks kui digipeegelkaameraga kasutades.

Pange aga tähele, et RF-objektiive digipeegelkaameraga kasutada ei saa. Nii et kui teile meeldib kindel RF-objektiiv, peate valima EOS R süsteemi peeglita kaamera.

Mõned fotograafid eelistavad digipeegelkaamerat selle optilise pildinäidiku pärast, mis tekitab stseeniga „otseühenduse“. Minevikus tekitas peeglita kaameras olev elektrooniline pildinäidik viivituse, kuid seda probleemi on järjest parandatud. Uusimad EOS R süsteemi kaamerad on varustatud elektroonilise pildinäidikuga, mille värskendussagedus on kuni 120 kaadrit/s ja millega kaasneb väga minimaalne viivitus. Lisaks on elektroonilisel pildinäidikul ka oma eelised.

Kui kasutate EOS R süsteemi kaamerat, võimaldab särisimulatsioon nii pildinäidikus kui ka tagumisel LCD-ekraanil vaadata, kuidas särituse, pildistiili ja teiste seadete muutmine tulemust muudab. Digipeegelkaameras töötab särisimulatsioon ainult siis, kui kasutate tagumises ekraanis reaalajavaate režiimi. Pildinäidikus seda funktsiooni kasutada ei saa. Elektroonilise pildinäidikuga saate kompositsiooni luua ja teravustada ka nõrgas valguses, mis on optilise pildinäidiku kaudu palja silma jaoks liiga pime. Kui filmite videot, pakub EOS R süsteemi elektrooniline pildinäidik samasugust käsitsi teravustamise abi nagu professionaalsed Cinema EOS kaamerad.

Loodusfotograaf Dani Connor, kes kasutas kaamerat EOS R7 ohustatud ibeeria ilvese tabamiseks, avastas, et elektroonilise pildinäidikuga töötamine aitas tal fotograafia uuele tasemele viia.

„Digipeegelkaamera pildinäidikuga on kõige mõistlikum teha kõigepealt testvõte ja seejärel kontrollida pilti tagaekraanilt. Nii saab otsustada, milliseid seadeid muuta tuleb,“ rääkis ta. „Aga peeglita kaamera puhul saan ma seadete muutmise efekti jälgida otse pildinäidikust, ilma silmi subjektilt pööramata.

Kui ma pean kiiresti reageerima või valgusolud on pidevas muutumises, saan ma hõlpsalt ISO-valgustundlikkust või säriaega kohandada ning selle mõju pildile kontrollida.“

„Pildi jäädvustamine ühe või teise süsteemiga ei mõjuta niivõrd lõplikku pildikvaliteeti, vaid kõike muud, mis pildistamisega kaasneb,“ rääkis Mike.

„Näiteks on üks RF-kinnituse eelistest objektiivi ja kaamera vaheline kiire kommunikatsioon. Kui pildistamisel tekib optilisi probleeme, nagu difraktsioon ja aberratsioon, saab neid reaalajas kaamerasiseselt parandada. Võib öelda, et kiire reageerimine aitab teil uute kaameratega mõnes mõttes paremat pildikvaliteeti saavutada.“

Teatud olukordades suudavad peeglita kaamerad, nagu EOS R7, mille mehaaniline katik pakub 15 kaadrit/s sarivõtte kiirust ja elektrooniline katik 30 kaadrit/s koos automaatteravustamise jälgimisega, toota ühtlasemat tulemust kui EOS 7D Mark II või EOS 90D, millel mõlemal on maksimaalne sarivõtte kiirus 10 kaadrit/s.

EOS R süsteemi peeglita kaamerad, sh EOS R5, EOS R6 Mark II, EOS R8, EOS R7 ja EOS R10, kasutavad Canoni uusimat kahepikslilist CMOS AF II iseteravustamissüsteemi, mis rakendab sensori iga pikslit nii teravustamise kui ka pildinduse jaoks. Kaamerate, nagu EOS 7D Mark II ja EOS 90D, juures töötab läbi pildinäidiku aga ühepunktiline faasituvastuse sensor.

Üks peeglita kaamera eelistest on selle võimekus valida iseteravustamispunkti ükskõik millises kaadri kohas. „Digipeegelkaameraga seda teha ei saa,“ selgitas Mike. „Lisaks võimaldavad peeglita kaamerad ka näo jälgimist, silma jälgimist ja looma jälgimist. Peeglita kaameraga saab näiteks tuvastada lendava linnu silma ja seda kaadris jälgida – jälle miski, mida digipeegelkaamera teha ei võimalda.

Samas on mõnel professionaalsel digipeegelkaameral spetsiaalne iseteravustamiskiip, mis korvab teatud olukordades piirangud, mis võrreldes uuemate peeglita kaameratega tekkida võivad.“

Mõnel digipeegelkaameral, nagu EOS 90D ja EOS-1D X Mark III, on lisaks mehaanilisele katikule ka elektrooniline katik, kuid suuremal osal neist on ainult mehaaniline katik. Canoni EOS R süsteemi peeglita kaamerate puhul on aga alati mõlemad katikud olemas.

Elektroonilise katikuga avatakse mehaaniline katik ja pildisensorit loetakse põhimõtteliselt elektrooniliselt. Selle suurim eelis on see, et pildistamine toimub täiesti vaikselt – mitte lihtsalt vaiksemalt, kui katik on summutatud (osadel kaameratel on selleks pehme jäädvustamise valik S), vaid täiesti hääletult. See on äärmiselt kasulik, kui pildistate närvilisi loomi, uinuvaid beebisid või intiimseid pulmi.*

Elektroonilised katikud võimaldavad ka kiiremat sarivõtet. „Meie digipeegelkaameratest on kiireim EOS-1D X Mark III – professionaalne kaamera, mille mehaaniline katik suudab jäädvustada kuni 16 kaadrit/s,“ rääkis Mike. „Elektroonilise katikuga varustatud taskukohane EOS R10 suudab pildistada kuni 23 kaadrit/s ja EOS R7 isegi 30 kaadrit/s. Viimane on sama kiire kui professionaalne EOS R3, aga selle hind on vaid kolmandik EOS R3 hinnast.“

Kui pildistate elektroonilise katikuga tegevusfotosid, võivad aga tekkida väikesed katiku moonutused. Kiiresti liikuvad objektid, nagu golfikepp või pöörlev propeller, võivad selle ajaga, mis kaadri lugemiseks kulub, edasi liikuda, mistõttu on tulemuseks moonutatud pilt. Seda fenomeni uutes peeglita kaamerates nii palju märgata ei ole, aga kiiresti liikuva tegevuse jäädvustamisel on siiski soovitatav kasutada mehaanilist katikut.

Probleeme võib tekkida ka siis, kui jäädvustate elektroonilise katikuga tehisvalguses, eriti fluorestsentslambi valguses, kuna valgus ei pruugi katikuga samas faasis olla. Samal põhjusel võib ka elektroonilise katiku ja välgu koostöö ebaühtlase tulemuse anda.

Tihtipeale öeldakse, et digipeegelkaamera aku peab kauem vastu kui peeglita kaamera aku. Seda seepärast, et peeglita kaamera elektrooniline pildinäidik vajab toidet, kuid digipeegelkaamera optiline pildinäidik mitte. Tegelikult sõltub aku kestvus aga sellest, kuidas te kaamerat kasutate. Kui kasutate välku, kurnab see akut nii üht kui ka teist tüüpi kaameraga. Lisaks võtab digipeegelkaamera LCD-ekraan tavaliselt rohkem energiat kui peeglita kaamera LCD-ekraan. Kesktaseme digipeegelkaamera, nagu EOS 90D, suudab pildinäidiku kasutamisel teha 1200 võtet ja LCD-ekraaniga 450 võtet. Peeglita kaamera EOS R6 Mark II teeb elektroonilise pildinäidikuga 450 võtet ja LCD-ekraaniga 760 võtet.

Professionaalsete kaamerate puhul on erinevus veelgi suurem. Kui pildistate kaamera EOS-1D X Mark III pildinäidikuga, saate teha 2500 võtet ja reaalaja vaates 600 võtet. Peeglita kaamera EOS R3 pildinäidikuga jällegi 620 võtet ja LCD-ekraaniga 860 võtet. Seega, kui teile meeldib kasutada tagumist LCD-ekraani, pakuvad peeglita kaamerad paremaid tingimusi.

Nii peeglita kaameratel kui ka digipeegelkaameratel on oma tugevad ja nõrgad küljed. Teie valik sõltub suuresti sellest, milliseid fotosid te teete ning milliseid hüvesid te kaamera/objektiivi kasutamisel rakendada soovite.

Kui otsite reisifotograafia jaoks kiire kaadrisagedusega kerget kaamerat, sobib teile ideaalselt Canoni kaamera EOS R10. Kui soovite kasutada uue põlvkonna RF-objektiive, sobib teile EOS R peeglita süsteem. See pakub kaamerasisest pildikorrektsiooni, iseteravustamise jälgimist ja võimalust kasutada oma lemmikuid EF-objektiive koos EF-EOS R adapteritega.

Kui soovite pildinäidiku kaudu vaadata, millist efekti rakendatud seaded annavad, sobib teile peeglita kaamera elektrooniline pildinäidik. Samas annab sama efekti ka digipeegelkaamera tagumise LCD-ekraani reaalajas vaade. Peeglita kaamerate puhul tuleb arvestada sellega, et ka kõige kiiremate elektrooniliste pildinäidikutega tekib väike viivitus. Lisaks kurnab elektrooniline pildinäidik akut kiiremini. Seda kõike aitab vältida digipeegelkaamera optiline pildinäidik.

Täiustatud iseteravustamisfunktsioonid, nagu looma silma iseteravustamine ja sõiduki iseteravustamine, on saadaval ainult uusimates EOS R süsteemi kaamerates, aga professionaalses digipeegelkaameras olev spetsiaalne iseteravustamiskiip töötab jällegi kiiremini. EOS R süsteemi kaamerad võimaldavad teil töötada nii elektroonilise kui ka mehaanilise katikuga, aga enamik digipeegelkaameraid on varustatud ainult mehaanilise katikuga. Kui otsite täiesti vaikset pildistamisvõimalust ja te ei jäädvusta kiiresti liikuvaid subjekte (seal võivad tekkida katiku moonutused), sobib teile paremini elektrooniline katik.

Alates ergonoomikast kuni iseteravustamiseni, katiku tüübist kuni säriajani – kui võimalik, proovige enne otsuste tegemist kaamerat ka päriselt. See aitab otsustamist oluliselt lihtsustada.



*Võite kuulda teisi helisid peale katiku liikumise (ava või objektiivi ajami heli, elektrooniline heli jms).