Loominguline portreefotograafia

TikToki kasutaja ja iseõppinud fotograaf Nina Collins arvas, et fotograafikarjäär jääb talle kättesaamatuks, kuid ta otsustas oma eesmärgi saavutada. „Olin vaene üliõpilane ja hoolimata sellest, et õppisin midagi täiesti kõrvalist, teadsin, et tahan töötada fotograafina ning pidin seega endale portfoolio looma,“ selgitab ta. „Tegin väga palju uurimistööd ning õppisin katse-eksituse meetodil.“

Selle asemel, et postitada tavalistel platvormidel, kus Ninal on juba kontod, otsustas ta TikTokis algusest alustada. „Kartsin halba tagasisidet,“ tunnistab ta. „Arvasin, et inimesed on liiga kriitilised ja märkavad puuduseid mu töötlemisoskustes või kaamera sätetes.“

Vastus ta inspireerivatele TikToki videotele oli ka üdini positiivne ning talle tekkis kiiresti jälgijaskond. „Sain esimese nelja kuuga 20 000 jälgijat. Inimeste kommentaarid olid nii positiivsed ja neil polnud aimugi, kes ma olen. Nad ei pidanud midagi kena ütlema – nad kommenteerisid, sest neile päriselt meeldis, mida nad nägid ja see andis mulle enesekindluse, mida vajasin.“

Eriti populaarseks on osutunud Nina „Aastakümnete“ sari, kus ta näitab moodi, soenguid ja pildistamisstiile läbi aegade. Ta annab vaatajatele ka võimaluse näha ettevalmistusi kulisside taga, demonstreerides, kuidas igaüks võib erinevaid ilmeid proovida. Tema eesmärk on nüüd inspireerida teisi inimesi kaamerat kätte võtma ning proovima. „Loon TikToki videoid, et jagada ideid, meetodeid ja lahendusi ning loodan, et teised fotograafiahuvilised saavad neist kasu,“ ütleb ta.

Siin jutustab Nina meile oma fotosessioonide lihtsusest, sellest, kuidas ta sessioone stiliseerib ning jagab enesekindluse näpunäiteid omaenda loomingulistel autoportreedel poseerimisel.

„Mind huvitab mood, ajakirjafotograafia ja portreefotograafia, nii et selle areng on minu jaoks väga huvitav,“ selgitab Nina. „Riided, juuksed ja meik on ilmselgelt muutunud, kuid fotod näevad ka tolleaegse varustuse ja võimaluste tõttu teistsugused välja. „Decades“ tulenes mu soovist luua seda arengut visualiseeriv fotoseeria.

„Õppisin palju, eriti seda, mis mulle iga portree juures meeldis ja ei meeldinud – näiteks erinevad töötlusstiilid ja poosid ning arvestan sellega kindlasti tulevasi selfisid tehes.“

Enda fotosessiooni idee elluviimiseks soovitab Nina luua inspiratsioonitahvli. „Ma lõin iga aastakümne kohta Pinteresti tahvli, kuhu salvestasin riietusi, poose ja töötlusstiile,“ selgitab ta. „Nii sain täpsemalt mõelda, mida iga välimuse loomiseks tegema pean.“

Kui teil ei ole juurdepääsu fotostuudiole, nagu enamikel inimestel, tekitage endale koju stuudio. Nina teebki kõik fotosessioonid kodus ning kasutab rekvisiite, kujundust ja Canoni kaamerat, et luua see pilt, mida silmas peab. „Mu lavastused on väga algelised,“ räägib ta.

Vaja ei ole isegi kalleid lisatarvikuid. „Olen kasutanud taustana absoluutselt kõike – rätikuid, voodilinu, tekke. Isegi korralikku statiivi ei ole vaja. Olen pannud fotoaparaadi toolile, käsipuule ja isegi kapiuste kohale riputanud. Huvitava tausta loomiseks saab kasutada lihtsaid majapidamistarbeid, näiteks taimi.“

Et fotosessioonid oleksid võimalikult jätkusuutlikud, valib Nina riided harilikult omaenda garderoobist. „Püüan leida valitud ajastust pilte riietega, mis mul juba olemas on,“ selgitab ta.

Nina soovitab mitmekülgset kaamerat nagu Canon EOS R6, mida ta kasutab koos oma lemmiku Canoni objektiiviga RF 50mm F1.8 STM. Väike, kerge ja taskukohane RF 50mm F1.8 STM tuleb suurepäraselt toime hämaras ning Ninale meeldib selle kitsas teravussügavus, mille abil saab luua kaunilt hägustatud tausta – sellel on ka ootamatu lisaboonus: „See on eriti mugav, kui kasutan tausta, mis vajaks triikimist, kuna kortsud ei jää näha,“ räägib ta. Lisateavet ideaalse portreeobjektiivi valimise kohta leiate meie varustuse juhendist.

Ninale meeldib ka EOS R6 pildikvaliteet. „See on tõesti võrratu ja annab mu väga lihtsate materjalidega kodus jäädvustatud fotodele professionaalse ilme,“ räägib ta. Ta kasutab taimeriga fotode tegemisel pööratavat ekraani ning naudib lihtsat ühenduvust nutitelefoniga rakendusega Canon Camera Connect.

Ka kulukaid valgustusseadmeid ei ole vaja. „Olen loonud võimalikult lihtsad õpetused, et kõik saaksid neid kodus proovida,“ selgitab Nina. „Valguskastide ja välklampide kasutamine läheks mu eesmärgiga vastuollu. Kasutan alati hästi valgustatud alasid suurte akende läheduses. Mõnikord, kui tahan varjude mängida, kasutan lihtsaid lampe ja taskulampe, kuid üldiselt ei kasuta midagi.“

Kui soovite valgustusega rohkem eksperimenteerida, leiate kaunimate portreede jäädvustamiseks isetehtud hajutuskarbi kohta lisateavet meie fototarvikute valmistamise juhendist.

Autoportreede tegemisel on kõige parem kasutada lihtsat lähenemist, et saaksite keskenduda poosidele ning kompositsioonile. „Mulle ei meeldi kaamera ees olles sätteid liiga palju muuta,“ räägib Nina. „Kasutan alati autofookust. Portreede puhul on EOS R6-l võrratu näo ja silmade tuvastamise ning jälgimise funktsioon, nii et see on põhimõtteliselt tõrkekindel. Pildistan tavaliselt avaga f/1,8, et saavutada kena kitsas teravussügavus, ISO800 juures ning harilikult säriajaga 1/125 sekundit.“

Enda kaadrisse sättimine, sätete muutmine ning katikule vajutamine on rakendusega Canon Camera Connect väga lihtne – see võimaldab teil kaugjuhtida Wi-Fi-valmidusega kaamerat nutitelefonist ning puudub vajadus mis tahes täiendavate kulukate tarvikute järele.

„Ausalt öeldes ma ei tea, kas saaksin selleta ühtegi autoportreed tehtud,“ ütleb Nina. „Näed nii selgelt, mis täpselt kaadrisse jääb ning saad kasutada seda sätete seadistamiseks ja katiku vajutamiseks. Toodan kogu oma sisu niimoodi.“

„Tean, mis minu puhul toimib, aga tean ka, et kaamera ees olemine võib esialgu kohmetust tekitada. Võite avastada, et teil on „parim nurk“, aga see võib tähendada, et teie fotod on veidi liiga sarnased,“ selgitab Nina.

„Rekvisiitide kasutamine annab võimaluse midagi katsuda. Ma kasutan näiteks päikeseprille või huulepulka, või kõige hiljutisema aastakümne puhul, mida pildistasin – 2000ndad – kasutasin sädelevat klapptelefoni. Lisage ka liikumist – proovige liigutada juukseid või riietust. Ja pidage meeles, et keegi teine ei näe fotosid, mida te kasutada ei taha, nii et proovige kõike!“

Kui soovite saavutada teatud ilme, mõelge sellele, kuidas fotosid töötlete, kas näiteks Canoni tasuta tarkvaraga Digital Photo Professional (DPP) või Adobe Lightroomiga. „Oma aastakümnete seeriaga tuginesin suurel määral töötlemisele,“ räägib Nina. „Vaatasin oma inspiratsioonitahvlit ja valisin iga ajastut eristavad elemendid – näiteks teralisuse, valguse ja tooni. Näiteks 60ndate ja 70ndate fotod olid toonilt väga rohelised või kollased. Mõtlen neile olulistele erisustele ja näpin Lightroomi sätteid, kuni olen tulemusega rahul.“

Foto valmimise taustategevuste näitamine võetakse TikTokis alati hästi vastu. „Teistel sotsiaalmeediakanalitel mõtled lihtsalt: „Oi, see on äge foto,“ aga sa ei tea täpselt, kuidas selle loomine käis,“ selgitab Nina. „TikTokis saab vaadata kulisside taha ning näha, kuidas mitte millestki midagi välja võlun. See meeldib inimestele, sest nad mõtlevad: „Võiksin sama teha.““

Oluline osa on ka muusikal. Kõiki Nina „Aastakümnete“ fotosessioone saadab ajastukohane muusika, mis on hoolikalt valitud maksimaalse mõju tagamiseks. „Lisaks loo asjakohasusele peab see olema piisavalt tuntud, et vaatajad selle ära tunneksid. See peab olema ka piisavalt populaarne, et ka teised inimesed oleksid sama heli kasutanud – mida rohkem inimesi sama heli kasutab, seda paremini see TikToki algoritmile mõjub, mis toob rohkem vaatajaid.“

Vaadake, kuidas Nina selle fotosessiooni TikTokis lahti seletab ning valige ka ise üks ajastu ja katsetage nippe. Jagage tulemust TikTokis ja märgistage @canonemea.


Adobe ja Lightroom on Adobe registreeritud kaubamärgid või kaubamärgid USA-s ja teistes riikides.


Autor: Astrid Pitman