Intervallfotograafia: äratage maastikufotod ellu

1. Valige õige varustus

Selleks et jäädvustada intervallfotosid, kasutab Alex statiivi, lainurk- või keskmise fookuskaugusega suumobjektiivi ja intervalomeetrit, mille abil seadistab ta kaadritevahelist intervalli. Samas on mitmed Canoni kaamerad varustatud ka sisseehitatud intervalomeetriga ja intervallvideo salvestamise režiimiga, sh EOS 250D, EOS 90D, EOS M6 Mark II, EOS 6D Mark II ja EOS RP, mis kõik suudavad jäädvustada 4K formaadis. EOS RP võimaldab teil jäädvustada kas ühesekundiliste või pikemate intervallidega ning salvestada kuni 3600 kaadrit, tehes seda kas 4K UHD või täis-HD formaadis. Protsess on väga lihtne: kõigepealt tuleb valida kaamera seadistused, seejärel määrata kaadritevaheline intervall ja jäädvustamise aeg. Kõige muu pärast muretseb juba kaamera ise, luues jäädvustatud piltidest intervallvideo.

„Canoni kaamera EOS RP kasutamisel peab määrama lihtsalt kaamera seadistused ja seejärel toimetab kaamera ise edasi,“ selgitas Alex.

Alex paaris oma Canoni kaamera EOS RP Canoni objektiiviga RF 24-105mm F4L IS USM. „Selle objektiivi fookuskaugused sobivad intervallfotograafia jaoks väga hästi. Mina kasutasin 24 mm fookuskaugust, kuid selle objektiiviga oleksin ma saanud jäädvustada isegi veel kaugemalt,“ rääkis ta. Lisaks uue põlvkonna RF-objektiividele ühildub Canon EOS RP ka Canoni EF- ja EF-S-objektiividega, mille jaoks on vajalik EF-EOS R kinnitusadapter.

2. Pange kaamera valmis

Kuigi Canoni objektiivi RF 24-105mm F4L IS USM 5-astmeline pildistabiliseerimistehnoloogia on käsitsi jäädvustamisel väga kasulik, soovitab Alex intervallfotograafia jaoks kasutada siiski statiivi. „Kui teie objektiivil on pildistabilisaatori lüliti, siis lülitage see enne kindlasti välja, muidu võib pilt ujuma hakata,“ selgitas Alex. Kui valite intervallvideo režiimi, lülitab Canon EOS RP pildistabilisaatori ise välja.

Selguse ja järjepidevuse suurendamiseks soovitab Alex lukustada kaamera seadistused. „Tihtipeale läheb mul käsitsi teravustamise sisselülitamine meelest ära. Stseeni, valguse või teravustamise muutumisel võib see aga tekitada probleeme. Seega minu soovitus on kõik kaamera seadistused lukustada ja kasutada käsitsi teravustamist.“ Selleks lükake oma objektiivi AF/FM lüliti MF-olekusse.

3. Õppige säritus selgeks

Maastikufotograafia sõltub loomulikust valgusest. Kuna see võib aga sekunditega muutuda, mängib säritus intervallfotograafia juures üliolulist rolli. Kui Alexi kaamera ei ole just suunatud otse päikesesse, kasutab ta päikesetõusude ja -loojangute jäädvustamiseks ava prioriteediga režiimi, mis seadistab kaamera säriaega automaatselt vastavalt muutunud valgusele. „Nii on erinevate kaadrite säritus üsna sarnane,“ rääkis ta, „tänu millele on seal ka vähem võbelemist.“ Samas, kui te tahate jäädvustada valguse loomulikku muutumist, soovitab Alex kasutada käsitsirežiimi. „See on tegelikult kõige lihtsam viis intervallvideo loomiseks, kuna siis tuleb ainult kaamera valmis panna ja muud midagi.“

Canoni kaamera EOS RP intervallvideo režiim võimaldab teha testvõtet, et saaksite hinnata särituse seadistusi enne intervallfotode jäädvustamise alustamist.

4. Valige stseenile sobiv pikkus

Kaadritevahelise intervalli pikkuse määramisel mõelge sellele, kui kiiresti teie stseen muutub. Voolav vesi, rannikule uhtuvad lained ja möödasõitvad autod liiguvad kõik päris kiiresti, nii et nende puhul tuleks sujuvama tulemuse saavutamiseks valida lühem intervall. Kui tegemist on tuulise ilma ja kiiresti liikuvate piltidega, sobib intervalliks 1–4 sekundit.

Nelja- kuni kuuesekundilise videoklipi jaoks püüab Alex jäädvustada 10–12 sekundi jagu materjali – „kunagi ei tea, millal kõige huvitavam muutus juhtub,“ selgitas ta. Kui otsustate intervallvideot luua käsitsi vastavas tarkvaras, saate muuta ka esituse kiirust ja „kaadrite arvu kahekordistamine võimaldab teil tõsta ka kiirust kahekordseks, mida on hea kasutada siis, kui intervallfotode muutused on liiga väikesed.“ Enamik Alexi videotest koosnevad umbes 300 kaadrist, mis annab kokku 12 sekundi jagu materjali, kui kiiruseks on valitud 25 kaadrit/s.

Kui olete juba osavam, soovitab Alex katsetada ka videvikuaegse looduse jäädvustamist ja seejärel tähistaeva pildistamist. „Tähistaeva ja Põhjanaela ümber tiirlevate tähtede intervallfotode jäädvustamisel tuleks kasutada 40-sekundilisi intervalle ja 30-sekundilist säriaega,“ rääkis ta. „Seal tuleb valida palju pikem ajaperiood kui näiteks pilvede jäädvustamisel.“

Öise jäädvustamise puhul tuleks kindlasti jälgida aku kestvust. „Minu kogemuse järgi on Canoni akud väga usaldusväärsed ja seda isegi külma ilma puhul,“ lisas Alex. Samas tuleb meeles pidada, et aku mahutavus väheneb külmades tingimustes tunduvalt. Kui plaanite kasutada Canoni kaamerat EOS RP pikkade või öiste jäädvustuste jaoks, võib kaamera ühendada välise toiteallikaga, kasutades lisavarustusse kuuluvaid tarvikuid, nagu võrgutoite adapter AC-E6N, alalispingeliides DR-E18 või võrgutoite adapteri komplekt ACK-E18.

5. Looge mõjuv kompositsioon

Maastikufotode jäädvustamisel püüab Alex leida esiplaanile tugevalt mõjuvaid graafilisi elemente, nagu kivid, puud või vesi, kuid intervallfotode jäädvustamine eeldab teistsugust lähenemist. „Silmapaistva intervallvideo loomisel on oluline valida lihtne kaader, et selle omadused saaksid tõesti esile tõusta. Fotode jäädvustamisel olen ma kompositsiooni osas väga nõudlik ja täpne, kuid intervallfotode puhul valin ma laiema kaadri, kuna kunagi ei tea, mis juhtuma hakkab. Vajadusel korral saan järeltöötluses kaadri suurust kärpida. Canoni objektiiv RF 24-105mm F4L IS USM sobib selle jaoks ideaalselt: ma saan jäädvustada laiemat kaadrit, aga kui stseen nõuab mõjule pääsemiseks kitsamat kaadrit (näiteks horisondi taha kaduv kuu või päike), saan ma ka seda kasutada.“

Nii et proovige leida järgmine kord võimalusi, kuidas maastikku ellu äratada. Intervallvideo loomine ei pruugi võtta rohkem aega, kui teil kulub statiiviga maastikufotode jäädvustamiseks. Lisaks muudab intervallvideo režiimiga kaamera, nagu Canon EOS RP, selle protsessi väga lihtsaks.



Autor: Natalie Denton