SPORDIFOTOGRAAFIA
Tegevusfotograafia: professionaali näpunäited
Lugege sellest mägirattasõidu professionaaliga tehtud mentorsessioonist, kuidas pildistada kiiret liikumist hõlmavaid spordialasid.
SPORDIFOTOGRAAFIA
Armastate sporti, kuid ei tea, kuidas seda erilisel ja lõbusal moel jäädvustada? Praktiliste nõuannete abil õpite jäädvustama loomingulisi fotosid, mis aitavad vaatajatel elada uuesti läbi mängu olulisemaid hetki.
Siin jagavad viis professionaalset spordifotograafi loomingulisi tehnikaid ja nippe, mida nad on aastate jooksul jäädvustatud mängude ja turniiride juures õppinud. Vahet ei ole, kas teie valik on Canon EOS 90D või Canon EOS-1D X Mark II – fotograafia põhimõtted on ikka samad. Õppige külmutama oimetuks tegevat lööki, hajutama publikut, et anda edasi toorest emotsiooni, ning kasutama suumi ja kadreerimist, et jäädvustada midagi täiesti ainulaadset. Kõike seda võimaldab teile see algajatele mõeldud juhend, mis aitab teha auhinnalisi spordifotosid.
Getty Imagesi fotograaf Mark Kolbe, kes jäädvustas selle pildi, kus lauatennise pall tundub mängija pea kohal justkui hõljuvat, selgitab pildi taga olevat lugu: „Ma tegin selle foto Getty Imagesi jaoks esimesel korral, kui ma üldse lauatennist pildistasin. Teadsin, et pildid servivatest võistlejatest on alati populaarsed, seega otsisin ma mängijat, kelle servimisstiil oleks teistest erilisem.“
„Hoidsin oma pilku punasel seinal ja mulle jäi silma Mauritiuse mängija Rhikesh Taucoory – mitte ainult tema sirvimisstiili pärast, vaid ka seetõttu, kuidas ülalt tulev tugev valgus tema pealaele langes. Mäng oli peaaegu lõppemas, mis ei jätnud mulle foto jäädvustamiseks väga palju aega. Kasutasin 400 mm fikseeritud fookuskaugusega objektiivi, kuna teadsin, et kui kõik klapib, võimaldab suum mul jäädvustada nii lendavat palli kui ka mehe intensiivset keskendumist. Proovisin tabada hetke, kus pall oleks otse tema pea kohal ja mõlemad silmad lendavale objektile fikseeritud, et lisada pildile mustkunstilist efekti. 400 mm objektiivi kasutamisel oli ka teine põhjus: ma tahtsin isoleerida tema pea ja palli punasest taustast. Sellistes tingimustes ei ole väga palju eksimisruumi, kuid ma ei andnud alla. Tema kaheksanda ja viimase servi ajal jäid nii pall, silmad kui ka vise ühele joonele, mis võimaldaski mul selle foto teha.“
Marki nõuanne huvitavate kaadrite tegemiseks on: „Kui suumite sisse, planeerige ette ja mõelge selle peale, mis hetkel teie võimalus tuleb, ning seejärel oodake, kuni kõik elemendid kokku jooksevad! Tihtipeale tekib suumobjektiividega soov sisse suumida, välja suumida, uuesti sisse suumida ... mistõttu võite teravatest hetkedest ilma jääda. Teil on suurem tõenäosus tabada hetke, kui olete kannatlik: leidke soovitud fookuskaugus ja oodake sobiva momendi saabumist.“
Kui soovite sarnaseid tulemusi kaameraga Canon EOS 90D, võite kasutada seda Canoni objektiiviga EF 70–300 mm f/4-5.6 IS II USM. Maksimaalse suumi kasutamisel saate tegutseda ka kaugemal ja ikka suurepäraseid detaile tabada. Lisaks võimaldab Canon EOS 90D 32,5-megapiksliline APS-C sensor jõuda tegevusele veelgi lähemale, suurendades tõhusat telefoto ulatust.
Canoni fotoajakirjanik Elizabeth Kreutz, kes jäädvustas ülaltoodud foto kahest poksijast, räägib, miks on oluline õppida õigete hetkede külmutamist. „Sellel fotol, kus on Manny Pacquiao ja Timothy Bradley Jr., kasutasin ma Canoni objektiivi EF 70-200mm f/2.8L IS III USM, et saada võimalikult lähedale ning jäädvustada löögi dramaatilisust ja võimsust. Mulle meeldib selle pildi ajastus: löögi, Manny näo grimasside, võitlejate pinges lihaste ja kehadelt lendavate higipiiskade kombinatsioon ning nende peale paistvad valgusvihud.“
Elizabethi sõnul on sellise hetke külmutamiseks kõige olulisem „alati valmis olla“. Ta selgitas, et abiks on ka kaamera säriaja seadistamine: „Valige säriaja režiim ja määrake kiirem säriaeg kui 1/1000 s. Lisaks peate maksimaalse kiiruse saavutamiseks seadistama kaamera sarivõtterežiimile.“ Canon EOS 90D suudab jäädvustada 10 kaadrit sekundis (kaadrit/s), mis annab teile soovitud kaadri saavutamiseks päris hea võimaluse.
Mis puudutab teravustamist, siis eelistab Elizabeth käsitsi kontrolli: „Ma kasutan ühe punktiga automaatteravustamist ja muudan seda võitluse ajal käsitsi, luues ise nii teravustamispunkti kui ka kompositsiooni. See nõuab muidugi harjutamist, eriti kiirete poksijate puhul,“ lisas ta. Kui te ei soovi kasutada ühe punkti automaatteravustamist, on paljud Canoni kaamerad, sh Canon EOS 90D, varustatud jälgimisega automaatteravustamisega, mis võimaldab teil teravustada ja jälgida kaadris liikuvat subjekti, mis on spordifotograafia puhul väga oluline.
Tom Jenkins on Ühendkuningriigi riiklike ajalehtede The Guardian ja The Observer spordifotograaf ning endine Canoni saadik. Ta soovitab katsetada liikumishäguga, et anda edasi kiiruse tunnet ja põnevust, mida võib näha ka ülaltoodud fotol. „Ma tegin selle foto The Guardiani jaoks meeste 1500 m poolfinaalis,“ selgitas ta. „Kuna see jooks ei olnud nii tähtis, siis otsustasin proovida aeglast säriaega ja kombineerida seda korduvsäritusega. Tahtsin jäädvustada pildile jooksjate liikumist ning kasutada värviliste särkide, pükste ja jalanõude ning staadiumi punktitabeliga tekkivat üldpilti. Ma sain soovitud võtte pärast paari katsetust, kus mängisin asukoha ja säriajaga. Lisaks kasutasin kiirust koguvate jooksjate juures panoraamimist. Selle pildi on tegelikult kaamera ise kahest kaadrist kokku pannud, samal ajal kui mina kiiresti särituste vahel välja suumisin.“
„Alati, kui ma niimoodi katsetada saan, võtan ma kaasa teadmised sellest, mis töötas ja mis ei töötanud. Proovin need teadmised endasse salvestada, lootes, et ühel päeval saan ma teise spordiala juures sama tehnikat kasutada.“
Tomi nõuanne on: „Katsetage erinevate säriaegade, suumimise ja panoraamimisega. Minu kaameraks on Canon PowerShot G7 X Mark II ja see sobib suurepäraselt aeglase säriajaga panoraamimiseks. Minu arvates töötavad panoraamvõtted kõige paremini siis, kui olete tegevusega paralleelne, seega mõelge oma asukoha peale ja veenduge, kas olete võtte jaoks ikka õige koha valinud.“
Pressifotograaf Marc Aspland on ÜK päevalehe The Times peamine spordifotograaf. Lisaks sellele on ta ka Canoni saadik, kellele meeldib asetada oma Canoni komplekti strateegilistesse kohtadesse, et saada erinevaid kaadreid, nagu see hobuste võidusõidu ajal tehtud foto. „Ma tegin selle foto, juhtides kaamerat umbes 18 meetri kauguselt. Asetasin saatjaga kaamera põikpuu alla, veendudes, et finišipost täpselt kaadris oleks. Kui ma teadsin, et hobune on jõudmas finišisse, käivitasin ma 12 kaadrit sekundis sarivõtte, andes kaamerale parima võimaluse õige hetke tabamiseks. Õnneks tuli võiduhobune seestpoolt, mis muutis ta kaadris suuremaks, samal ajal kui teiseks jäänud hobune, kes liikus keskel, tundub palju väiksem.“
„Selle foto teeb eriliseks veel see, et hobune on tabatud poole sammu pealt, valgus on hea ning on võimalik vaadata nii vormi detaile, hobuse muskleid kui ka džoki nägu. Mis veelgi enam, võitja kannab erksat oranži – kui ta oleks kandnud musta, ei oleks ta nii silmatorkavalt mõjunud. Ja muidugi on seal see finišipost.“
Marci lähenemise imiteerimiseks võite asetada oma kaamera kohale ja kontrollida seda eemalt, kasutades nutitelefoni installitud Canoni rakendust Camera Connect (kui teie kaameral on Wi-Fi) või juhtmevaba pulti. Lisaks on teil võimalus kasutada kaamera kallutatavat ekraani (kui sel on), et jäädvustada oma pilte ebatavalistest kohtadest või nurkadest. „Astuge kõrvale juba tallatud rajast,“ rääkis Marc. „Ärge kasutage tavalisi eeskujusid ja astuge kaugemale nendest piiridest, kuhu tavalised fotograafid kinni jäävad.“
„Kui pildistate noori jalgpallureid, siis seiske mudase väravaesise taha, kus väravavaht saabuvat ründajat keskendunult ootab – kõige olulisem ongi leida tavalisest olukorrast ebatavalist.“
Canoni saadik ja spordifotograaf Andrey Golovanov räägib, kuidas teatud spordisündmuste õhustik võib lisada teie fotodele erilise tunnetuse. „Pärast seda, kui mind oli kaks aastat varem palgatud pildistama finišisse jõudvate jooksjate portreefotosid, otsustasin ma 2014. aasta Moksva maratoni jäädvustada ainult enda jaoks,“ alustas ta. „Sellega seoses teadsin ma kõiki nüansse ja parimaid pildistamiskohti: Moskva kesklinna ja Kremli. Valisin esimeseks kohaks Moskva kesklinna, kus jooksjate taustaks olid kõrged pilvelõhkujad. Seejärel avastasin ma asfaldilt ideaalse loigu, mis peegeldas üht Kremli tornidest, jäädvustades samal ajal ka jooksjate jalgu. See foto oli vaatemänguline ja see sai Prantsusmaal toimuval Sportfolio festivalil ebatavaliste fotode kategoorias esimese koha.“
„Minu nõuanne algajatele fotograafidele on lihvida oma oskusi, jäädvustades huvitavaid kompositsiooni kohalikel üritustel, millest on kerge osa võtta, selle asemel et kohe maailmameistrivõistlustele sõita. Maraton on spordifotograafia harjutamiseks jaoks suurepärane, kuna tavaliselt saavad kõik neid külastada. Enamik kohti korraldab aastas mingisugust pikamaajooksu, mis annab teile piisavalt aega ja võimalusi oma tehnika täiustamiseks.“
„Jälgige keskkonda, mida jäädvustate ja leidke loominguline viis, et oma lugu rääkida. Näiteks, kui saate oma ekraani liigutada, siis proovige pildistada ebatavalistest kohtadest – publiku kohalt, publiku vahelt või kõnniteel lamades. Teine hea trikk on peegelduste, nagu lomp, kasutamine. Otsige seisvat vett või läikivaid aknaid – sobivad nii auto- kui ka majaaknad või isegi päikeseprillid. Kõige tähtsam on harjutamine: mida rohkem harjutate, seda paremaks lähevad ka fotod.“
Osast Saage inspiratsiooni leiate kasulikke fotograafia näpunäiteid, ostujuhiseid ja põhjalikke intervjuusid. Seal on kõik, mida vajate parima kaamera või printeri leidmiseks ja oma uue idee elluviimiseks.
Tagasi nõuannete ja tehnikate juurdeSPORDIFOTOGRAAFIA
Lugege sellest mägirattasõidu professionaaliga tehtud mentorsessioonist, kuidas pildistada kiiret liikumist hõlmavaid spordialasid.
SPORDIFOTOGRAAFIA
Tipptasemel spordifotograaf Dave Rogers jagab oma 10 parimat nõuannet ja tehnikat paremate spordifotode tegemiseks.
SPORDIFOTOGRAAFIA
Viis professionaalset spordifotograafi annavad nõu, kuidas jäädvustada erakordseid spordifotosid.