Ööfotograafia: loomade öine pildistamine

Looduse öine pildistamine annab suurepärase võimaluse jälgida nende loomade elu, kes päevavalguses oma nina välja ei pista. Ja teil ei ole vaja selleks isegi Amazoni vihmametsa või Serengeti loomaparki sõita. Selle asemel võite avastada oma naabruskonda – nii saab vapustavaid pilte teha igaüks, kel on aega, varustust ja kannatlikkust.

Selles artiklis jagab Canoni saadik ja 2014. aasta noore loodusfotograafi auhinna võitja Marc Albiac nõuandeid nõrgas valguses loomade pildistamiseks.

Marc usub, et naabruskonnas pildistamine annab võimaluse suurepäraste piltide tegemiseks. Ei ole mingi saladus, et parimad tööd tulevad professionaalidelt, kes veedavad samas kohas kuid – seetõttu on teie naabruskond väga heaks alguspunktiks. Nähke vaeva ja siis näete ka tulemust.

Marci jaoks tähendab see seda, et te saate ühte kohta täiel määral tundma õppida. „Teil on võimalus veeta nende loomadega rohkem aega kui Aafrika ühenädalasel fotosafaril.“

Marc selgitas, et need, kes soovivad, saavad õppida kohalike loomade käitumismustreid, avastada nende tavapäraseid kokkusaamiskohti ning panna kokku, millist rada pidi nad linnas või metsas liiguvad. „Pildistatavate loomade taustauuring on sama oluline nagu varustuse võimekus,“ rääkis mees.

Marc rääkis, et ööfotograafia poole pöördumine oli mõjutatud tema armastusest imetajate vastu. „Ma alustasin loomade pildistamist juba 7-aastaselt. Aga öise pildistamiseni jõudsin ma 14- või 15-aastaselt. Seda seepärast, et mulle meeldisid just imetajad ja nemad enne pimedat välja tulla ei taha.“

Marc tutvub ideede ja kontseptsioonide saamiseks ka teiste tunnustatud fotograafide töödega. „Ma leian palju inspiratsiooni võistlustest ja võitnud artistide loomingust,“ rääkis ta. „Eriti suurt tähelepanu pööran ma Londoni aasta loodusfotograafi auhinnale Inglismaal.“

Järgmine samm on õige koha leidmine. Kasutage soovitud looma asukoha leidmiseks oma teadmisi kohalikust naabruskonnast. „Minge kindlasti tagasi ka järgmistel päevadel, kuna esimesel korral ei pruugi te loomi märgata,“ selgitas Marc. „Kui käite aga kolmel järjestikul päeval, siis jääb teile kindlasti midagi silma.“

Kui olete asukoha leidnud, tuleb valgustuse peale mõelda. „Kui soovite valgustada ainult looma, peate määrama säriajaks umbes 1/100,“ rääkis Marc. „Aga kui soovite ka keskkonda pildile saada, tuleb kasutada pikemat säritust.“

Pikem säriaeg ei ole ainult praktiline valik. Kui satute linnaliikluse lähedale või võtsite näiteks taskulambi kaasa, võite proovida valgusjadade pildistamist.

„Kui kasutate loomulikku valgust või pidevat taskulambi valgust, peate rakendama pikemat säriaega ja laiemat ava, mis võimaldaksid samal ajal ka kvaliteeti hoida,“ rääkis Marc. „Kui kasutate tehisvalgust, seadistage säriajaks 1/100. Kõige madalam seadistus, mida välguga kasutate saate, on 1/250.“

Canoni objektiiv RF 50mm F1.8 STM pakub just selliseks pildistamiseks sobivat laia ava.

Lisaks kõigele meeldib Marcile kasutada ka hajutit – eriti makrovõtete tegemiseks. „Kui ma jäädvustan konni või salamandreid, võib nende nahk keskkonna mõjul märjana paista,“ selgita ta. „See loob ebaloomuliku valguse, mistõttu aitab hajuti valgust pehmendada.“

„Hajutite puhul kehtib reegel, et mida suurem, seda parem, aga kuna tegemist on makrofotograafia ja väikeste loomadega, ei ole nende jaoks suurt hajutit vaja,“ selgitas ta.

Kui teil ei ole hajutit, võite kasutada valguse pehmendamiseks ka midagi muud või teha hajuti ise paberist hajuti. „Ma ostsin ühe aastaid tagasi, aga kui mul seda kaasas ei ole, olen ma kasutanud sama asja, mida kasutatakse autoaknast tuleva päikese blokeerimiseks. Kõige olulisem on muuta välgu valgust pehmemaks ja seda saab teha valguse hajutamisel,“ rääkis ta.

Marc selgitas, et väikeste loomade pildistamine on kergem kui suurte imetajate pildistamine. „Arvan, et see on hea sissejuhatus loodusfotograafiasse, kuna selleks on vaja ainult makroobjektiivi, kaamerat ja ühte välku,“ rääkis ta.

See lihtne komplekt on kasulik nii loodusfotograafile kui ka loomadele. Sellise töö jaoks kasutab Marc lihtsat välklampi, Canoni kaamerat EOS R6, Canoni objektiivi EF 100mm f/2.8 Macro USM ja kinnitusadapterit EF-EOS R.

„Makrofotograafia puhul piisab minimaalsest varustusest“, rääkis ta. „Minu eesmärk on veeta nende loomade isiklikus ruumis võimalikult vähe aega – see on neile endale parem ja aitab ka loomulikku tulemust saada.“

Neil, kes tahavad oma loomingulisi piire veidi avardada, soovitab Marc väikeste loomade pildistamiseks hoopis lainurkobjektiivi kasutada. Tema valikuks on Canoni objektiiv EF 16-35mm F2.8 III USM, mis võimaldab nõrgas valguses laia ava kasutada, kuid teine valik on Canoni objektiiv RF 35mm F1.8 MACRO IS STM. Kerge ehituse, f/1.8 laia ava ja kuni 1 : 2 makrosuurendusega objektiiv sobib ideaalselt lähivõttefotograafia jaoks.

„Pange tähele kõiki elemente, mis stseenis esile kerkivad,“ selgitas Marc. „See on küll paras väljakutse, kuid minu arust on keskkonna näitamine samuti oluline.“

Lainurkobjektiivi kasutamine vajab aga rohkem valgust. „Kui valgustate konna samamoodi nagu makrovõtte puhul, on ülejäänud stseen väga tume,“ rääkis Marc. „Peate valgustama rohkem alasid, näiteks puud, või siis rakendama pikemat säritust, et rohkem valgust sisse lasta.“

Kui olete väiksemate loomade pildistamisega käe soojaks saanud, võite liikuda suuremate loomade jäädvustamisele. „Esimene asi, millele mõelda tuleb, on asukoht – kus võib seda looma märgata? Kuidas te liikumise jäädvustamiseks stseeni piisavalt valgust toote? Mida see loom teha kavatseb?“ rääkis Marc. Kui teate, kuidas loom liikuda võib, tuleb teil lihtsalt sobiv varustus kaasa võtta, seaded õigeks sättida ja kannatlikult oodata.

Marci jaoks on õige kaamera valimine ülioluline ning tema valikuks sai Canon EOS R6, mis pakub mitmekesisust ja head nõrgas valguses võimekust. Tänu suurepärasele silma automaatteravustamise (AF) funktsioonile suudab EOS R6 tuvastada ja jälgida subjekte ülima täpsusega. Nii saate terava pildi isegi liikuvast subjektist, näiteks lendavast linnust. Selle kaamerasisene pildistabilisaator (IBIS) ennetab statiivi kasutamise vajadust, võimaldades Marcil kiiresti ringi liikuda.

„EOS R6-s olev IBIS võimaldab kergesti öiseid pilte jäädvustada, kuna see lubab kasutada lühemat säriaega,“ rääkis ta. „Kui peate pildi tegemiseks kuskile matkama, näete kohe, kuidas hingamine kaamerahoidu mõjutama hakkab. Kui te ei suuda liikumatult püsida ja peate pimedas lühikese säriajaga pildistama, on IBIS asendamatu.“

Lisaks stabiilsusele pakub kaamera selgeid pilte ka suure ISO korral. Kõik see teebki kaamerast EOS R6 Marci jaoks ilmselge valiku. „See on hullumeelsus – minu minimaalne ISO on 6400 ja ma saan ikka ideaalse tulemuse! Kui ma tahan, saan seda isegi 8000-le seadistada,“ jätkas ta.

Millised on parimad objektiivid loodusfotograafia jaoks? Loodusfotode tegemiseks sobivad objektiivid, mis saavad hästi hakkama nõrgas valguses ja mis ühilduvad Canoni kaameraga EOS R6. Selliseks on näiteks Canoni objektiiv RF 50mm F1.2L USM

Nõrgas valguses fotode tegemine võimaldab loomi täiesti uuest vaatenurgast uurida. Lisaks aitab see julgeid ja põnevaid pilte luua. Järgige Marco nõuandeid, et vaadata, mida teie naabruskonnal pakkuda on.



Autor: Jack Fittes