Kuidas jäädvustada Canoni kaameraga vapustavaid looduspilte?

Kuna loomade liikumist on kohati võimatu ette ennustada, on nende pildistamine paras väljakutse.

Kuid õigete teadmiste abil võite saavutada tulemuse, mille üle uhke olla. Just nagu ka spordifotograafias, tuleb ka looduse pildistamisel teha ettevalmistusi, leida õige pildistamiskoht, valida õige varustus (ja tutvuda sellega) ning olla alati ootamatusteks valmis.

Toome teieni 10 parimat nõuannet suurepäraste loodusfotode jäädvustamiseks.

Väga oluline on õppida tundma pildistatava looma elukeskkonda ja käitumist – nii säästate väljas olles hulgaliselt tunde. Lisaks tasub välja uurida, millisel aastaajal vastav loom kõige aktiivsem on. Ilma eelnevate teadmiste ja ettevalmistuseta on suurepäraseid pilte väga keeruline saavutada.

Ei ole väga mõtet olla õiges kohas õigel ajal, kui te ei suuda seda hetke ja subjekti jäädvustada. Kiirete hetkede jäädvustamine nõuab harjutamist. Tundlike loomade pildistamisel tuleb läbida katse-ja-eksituse teekond, mis näitab teile, mis tegelikult töötab.

Näiteks võite aeda panna mõned linnusöögimajad ja jäädvustada linde läbi akna või mõne peidukoha. Varustusest kasutage mõnda telefotoulatusega suumobjektiivi, nagu Canon RF 24-240mm F4-6.3 IS USM või Canon RF 100-400mm F5.6-8 IS USM. Suumobjektiiv võimaldab kohandada fookuskaugust, näiteks objektiivi RF 100-400mm F5.6-8 IS USM 400 mm ulatust, mis tähendab seda, et saate subjekte neid häirimata sisse suumida.

Loomade käitumise kohta õppimiseks võite minna ka lähedal asuvasse parki või loomaaeda. Mida rohkem te oma silma ja reaktsiooniaega treenite, seda paremini te looduses hakkama saate.

Paljud vapustavad looduspildid on saadud tegevuse lähedalt pildistamisel. Samas võib füüsiline lähenemine looma käitumist muuta või siis teda sootuks minema hirmutada. Sellisel juhul on hea kasutada pikemat objektiivi, mis aitab jäädvustada tegevuse detaile ja annab võimaluse ka hilisemaks kärpimiseks.

Canon EOS R7 ja täiskaadriline Canon EOS R6 on varustatud looma jälgiva automaatteravustamisega, mis suudab tuvastada koeri, kasse ja linde – seda siis kas nende keha, näo või silmade järgi. Nii võite olla kindel, et saate jäädvustada ka liikuvatest loomadest teravaid pilte.

Objektiivide valimisel tasub oma vajadused põhjalikult läbi mõelda. RF 100-400mm F5.6-8 IS USM pakub võimast ja mitmekülgset suumivahemikku. Kui soovite supertelefoto ulatust, siis võite valida Canoni fiksobjektiivide RF 600mm F11 IS STM ja RF 800mm F11 IS STM seast. Need sobivad näiteks täiskaadrilise peeglita kaameraga Canon EOS RP.

Kui teil on APS-C sensoriga kaamera, nagu Canon EOS R7, ning otsite kompaktset ja taskukohast valikut, siis vaadake objektiivi RF-S 18-150MM F3.5-6.3 IS STM.

Kuna APS-C kaamera sensor on väiksem kui täiskaadrilises kaameras olev sensor, siis ei jäädvusta see pilti sama laialt nagu seda teeks täiskaadrilise kaamerale kinnitatud objektiiv. APS-C kaameratel on 1,6× kärpimisfaktor, mis suumib kaadrisse sisse ja seetõttu tundub ka kaadris olev subjekt samavõrd palju suuremana. Lisage kaamerale Canon EOS R7 näiteks objektiiv RF 100-400mm F5.6-8 IS USM ja saate efektiivseks fookuskauguseks 160–640 mm.

Oma kaamera efektiivse fookuskauguse väljaselgitamiseks kasutage tasuta rakendust Canon Photo Companion, kust leiate efektiivse fookuskauguse kalkulaatori.

Telefotoobjektiivide puhul tuleb jälgida, et kaamera ei väriseks.

Suur osa Canoni telefotoobjektiividest on varustatud ülimalt tõhusa optilise pildistabilisaatoriga, mis tavaliselt võrdub 3- kuni 5-astmelise sariväärtusega. See on suureks abiks käest pildistamisel, kus kiiret säriaega saab kasutada ainult otsese päikesevalguse korral. Canoni objektiivi RF 600mm F11 IS STM 5-astmeline pildistabilisaator suudab tagada teravad pildid ka 1/20 s juures (mitte 1/640 s juures).

Pildistabilisaatorit on hea kasutada nii telefoto- kui ka makrofotograafia juures ning eriti käest pildistamisel. Kui asetate kaamera statiivile, võiks pildistabilisaatori välja lülitada.

Loodusfotode juures on väga oluline, et subjekt oleks õigest kohast teravustatud. Canoni peeglita EOS R süsteemi kaamerad peidavad endas ülimalt tõhusat kahepikslilist automaatteravustamissüsteemi, mis võimaldab kiiret faasituvastuse automaatteravustamist otse pildisensoril. Lisaks katab see suure osa pildist. Kahepiksliline automaatteravustamine on olemas ka uuematel EOS digipeegelkaameratega ja reaalaja režiimis jäädvustades.

Püüdke hoida fookust kõige olulisemal osal, milleks tavaliselt on silmad. Canon EOS R7 ja EOS R6 on varustatud silma automaatteravustamise režiimiga, mis suudab üles leida stseenis olevad silmad ja need siis „lukustada“. Lisaks aitab liikuvaid loomi jälgida ja teravaid pilte saavutada AI Servo automaatteravustamise režiim. Ning viimaks tasub proovida kaamera kiireimat võtterežiimi, mis aitab teil selle kõige olulisema hetke kätte saada.

Loodusfotode õnnestumiseks on oluline järgida, et säriaeg oleks õige. Kiiresti liikuva tegevuse puhul tundub kõige loogilisem lahendus suurendada säriaega. Samas aitab aeglasem (ehk pikem) säriaeg lisada piltidele veidi hägusust, mis omakorda aitab rõhutada subjekti liikumist (nt linnu tiivad).

Kui olete oma varustusega juba heaks sõbraks saanud, võite säriaega veelgi aeglustada – näiteks kuni 1/10 sekundini. Lisaks võite proovida ka panoraamimistehnikat, mis aitab liikumist veelgi paremini edasi anda.

Järgige rusikareeglit: säriaeg peab olema vähemalt sama suur kui täiskaadrilise fookuskauguse pöördväärtus. Nii et kui kasutate 600 mm objektiivi, nagu Canon RF 600mm F11 IS STM, peate säriajaks määrama vähemalt 1/600 s (kui pildistabilisaator on välja lülitatud). Paljudel kaameratel on selleks 1/640.

Parema tulemuse saavutamiseks valige oma subjektide jaoks õiged valgustingimused. Uurige välja looma käitumisharjumised ning proovige minna pildistama varahommikul või hilja õhtul. Sel ajal paistab päike kõige madalamalt, luues mõnusa sooja valguse, rikkalikud värvid ja sügavad varjud.

See nõuanne on väga tähtis. Standardses fotograafias kasutatakse väga tihti ava prioriteediga jäädvustamisrežiimi (kaamera nupul AV). Makroobjektiivide ja lähedalt pildistamise puhul määratakse ava väärtuseks f/16. f/22 või rohkemgi. See aitab suurendada väljasügavust ja tagada, et kogu pilt oleks fookuses.

Kui soovite veidi teistsuguseid loodusfotosid, kasutage bokeh-efekti, mis aitab subjekti taustast rohkem esile tuua. Kui tahate aga näidata ka looma elukeskkonda, siis loobuge tausta hägustamisest.

Pikem fookuskaugus suudab luua tugevama taustahägu. Just sel põhjusel saab telefotosuumobjektiividega subjekte isoleerida ja taustal olevaid detaile hägustada. Seega, kui soovite bokeh-efekti tugevamaks muuta, astuge paar sammu tagasi ja suumige sisse, et saavutada pikemat fookuskaugust.

Vapustava pildi jaoks leidke sobiv koht ja aeg, mis näitaks teie subjekti loomulikus keskkonnas. Selle jaoks on vaja lainurkobjektiivi. Väiksemate subjektide, nagu linnud ja putukad, puhul töötab suurepäraselt lähivõtete tegemine. Nii ei kao pisikesed subjektid muu taustamüra sisse. Selle jaoks on vaja spetsiaalselt makroobjektiivi. Kuigi tegemist ei ole makroobjektiiviga, võite kasutada ka Canoni objektiivi RF 100-400mm F5.6-8 IS USM, millel on 0,41× suurendus ja lähedalt teravustamise võimekus. Selle objektiiviga saavutate makrovõtetele sarnaneva tulemuse.

Canoni uued makroobjektiivid on varustatud hübriidse pildistabilisaatoriga, mis korrigeerib nii x-y nihet kui ka tavalisemat nurgavibreerimist. Tänu sellele on need head abivahendid lähivõtete käsitsi pildistamisel. Parimad näited on Canon RF 35mm F1.8 IS MACRO STM ja RF 85mm F2 MACRO IS STM, mis pakuvad lühikese fookuskaugusega makrovõtete jaoks 0,5× suurendust.

Makroobjektiivid võimaldavad luua fotosid, mis näitavad ekraanil või väljatrükil subjekte suuremana, kui me neid tavasilmaga näeme. Näiteks saab näidata pisikeste „koletiste“ suuri silmi või väikeseid detaile, mida palja silmaga ei märkakski.

Kui otsite loodusfotograafia jaoks sobivat objektiivi, siis lugege ka seda juhendit.


Autor: Matthew Richards