ARTIKKEL
Ülim kvaliteet ühe inimese eelarve juures – Canon EOS C200
Filmitegija David Newton jäädvustamas üksi projekti „Trash the Dress“, kasutades väikesemõõdulist kaamerat EOS C200
Toode
Produtsent Patrick Greaves ja filmioperaator Ricky Patel jäädvustasid minimaalsetes valgusoludes muusikalist etteastest, kasutades filmikunstilise valguspimestusega 4K HDR-väljundi saavutamiseks uut EOS C200 mudelit.
Enamik lühifilme, kus näidatakse esinevaid muusikuid, on tegelikult fantaasia, kuna enamasti jäljendavad muusikud pillimängu taasesituse põhjal. Mahogany sessioonid on sellele täiesti vastupidised: nende eesmärk oli luua filmikunstilist pilti reaalajas toimuvast etteastest. Jäädvustamisel järgiti stiili, mis täiendab olukorra reaalsust dramaatilise ja huvitava vaatenurgaga.
Sessioonide juures tegid koostööd produtsent Patrick Greaves ja filmioperaator Ricky Patel. Iga sessioon on tehtud ühe võttega ja Greaves kirjeldab neid kui „millegi reaalse ja orgaanilise jäädvustamisena. Sessioonid andsid meile võimaluse näidata tärkavat ja väljakujunenud talenti, ühendades suurepärast reaalajas toimuvat esitlust sobiva visuaaliga.“ Sessiooni jaoks, milles filmiti Londonis tegutsevat Alfa Misti, valisid Greaves ja Patel Canoni mudeli C200, kuna selles on kombineeritud laia dünaamilise vahemikuga suurepärane sensor, sisseehitatud RAW-salvestus ja kompaktne vorm. Greaves jätkab: „me saame kasutada seda erinevate seadmetega, sealhulgas stabiliseerivate seadmetega nagu Movi Pro. Kaamerat C200 saab kasutada erinevatel viisidel, kuna see kohaneb keskkonnaga, kuhu selle viime.“
KAAMERAT C200 SAAB KASUTADA ERINEVATEL VIISIDEL, KUNA SEE KOHANEB KESKKONNAGA, KUHU SELLE VIIME.
Projekti pildistamine toimus 8. septembril 2017 ajaloolises Normansfieldi teatris, mis on osa Langdon Downi keskusest Teddingtonis. Greavesil jätkub salvestuse toimumiskoha kirjeldamiseks ainult kõige positiivsemaid sõnu, viidates nii selle visuaalsele kui ka akustilisele särale. „Tegemist on suurepäraselt taastatud Victoria-aegse teatrihoonega. Tundsime, et see tugeva iseloomuga koht on ideaalne selleks, et anda edasi värve nii muusika kui ka visuaalide näol.“ Pidades silmas nimetatud eesmärke ja loo pikkust, mõistis Greaves juba varakult, et oluline on „kasutada kaamerat, mis oleks võimalikult kompaktne ja paljude funktsioonidega“.
Soovides näidata nii muusikuid kui ka koha ajaloolisi detaile, oli Pateli ülesandeks valgustada ruumi nii, et stabiliseerijale kinnitatud C200 saaks liikuda peaaegu kogu ruumi ulatuses, ilma et kaadrisse jääks ühtegi statiivi või kaablit. „Sessioon oli üsna omapärane,“ alustas Patel. „See oli üks meie pikimatest sessioonidest ja tahtsime katta iga nurga.“ Selleks et see võimalik oleks, tuli hoolikalt läbi mõelda muusikute paiknemine ja kaamera liikumine. Kuna võttekoht tuli seadmetest võimalikult vabaks jätta, pidid nad arvestama ka piiratud valgustusega.
Seetõttu võttis Patel kasutusele heeliumiga täidetud õhupalli, millega valgustati võttekohta hoopis ülaltpoolt. Lisaks kasutas ta ühte valgustuspaneeli Skypanel. „Põhimõtteliselt kasutasin ma ainult heeliumvalgustust ja ühte Skypaneli, mis valgustas trummarit – lisaks mängisime pimendustega, et saavutada tulemust, millega kõik rahule jääksime.“ Samuti kasutas Patel hägu, et lõpptulemus sarnaneks Mahogany varasemate töödega, ning täiel määral ka teatrihoone akende mattklaasi. Tänu mattklaasile oli väljastpoolt tulev valgus paremini kontrollitav, kuna üldiselt on siseruumide valgustust ja õuest tulevat valgust raske omavahel toimima panna.
Patel kommenteeris, et kaamera C200 sai suure kontrastsusega väga hästi hakkama. „Olin tõesti väga üllatunud saadud tulemuste üle, ma ei oodanud, et seda on võimalik kaameraga saavutada ... seal on nii palju infot ja töötlusulatus tundub olevat suurepärane.“ Ta jätkab, et „tulemus oli hoopis midagi muud kui tavaliste kaameratega – see oli palju pehmem. Teiste kaameratega peab kasutama madalamat astet, kuid siis on tulemus ka palju neutraalsem.“ Patel otsustas jäädvustamisel kasutada mudeli C200 ruumisäästlikku Cinema RAW Light formaati, mis võimaldab kvaliteetset sisseehitatud RAW-salvestust ja väliste salvestusseadmete kõrvale jätmist. Kuigi kolmanda osapoole abil saaks teha ka Pro Res salvestust, siis Patel soovis „näha, mida kaamera sisemine RAW-formaat teha suudab“.
jätkab Greaves, viidates järjest kasvavale nõudlusele luua veelgi suurema eraldusvõime ja dünaamilise vahemikuga pilti. „Saime salvestada RAW-vormingus, mis oli väga oluline, kuna me ei pidanud teist välist kaamerat kasutama. Mudelil C200 on suurepärane sensor, mis tagab kvaliteetse kinofilmiliku välimuse üsna väikese kaameraga.“ Greaves mainib ka kaamera erakordset kasutuslihtsust. „See andis meile avara vaatevälja, et tõsta esile kõiki detaile ja kontrasti ... 15-astmeline dünaamiline vahemik tähendas, et me ei pidanud aknaid kohandama.“
Kuna filmioperaator Patel oli kasutanud ka teisi Canoni kaameraid, siis tundis ta ennast päris koduselt. „Kõik laabus kenasti. Ja selle peamiseks põhjuseks oli kasutusmugavus – tänu kogemusele mudeliga C300 teadsin ma juba enne, kus kõik asub.“ Erinevused mudelite C300 ja C200 vahel hõlmavad CFast-kaardipesade asukohta, mis uuema mudeli juures on viidud külje peale. See tagab lihtsama juurdepääsu, kui C200 on stabiliseerija külge kinnitatud. Pateli kogemus Alfa Misti loo salvestamisel andis mehele uusi ideid. „Ma teen ka palju dokumentaalfilme,“ ütles ta. „Arvan, et C200 oleks suurepärane kaaslane teel olles. Ei ole vaja V-kinnitusi või veel ühte seljakotti ... lihtsalt pane mõned lisaakud seljakotti ja need peavad päris kaua vastu.“
Produtsent Greaves teeb kummarduse kaamera C200 paindlikkuse ees. „Produtsendi jaoks on kõige tähtsam kaamera mitmekülgsus. Seade on kulutõhus ja see ühildus probleemideta meie olemasolevate järeltöötluse seadmetega. Saime tõsta pildikvaliteeti, jäädvustada 4K RAW-vormingus – ja seda kõike vaid ühe seadmega. Meie jaoks oli see täiuslik edasiminek mudelilt C300 ja suurepärane lisand olemasolevatele Canoni kaameratele. Arvan, et selle kaamera lisamine oli väga hea mõte.“
Kui soovite kaamera EOS C200 ülevaate juurde tagasi minna, siis klõpsake siia
Kirjutanud
ARTIKKEL
Filmitegija David Newton jäädvustamas üksi projekti „Trash the Dress“, kasutades väikesemõõdulist kaamerat EOS C200